“Mart Laar vassis ja valetas”.
Eile SL Õhtulehe toimetuses Mart Laari 58 sekundi pikkust intervjuud
uudistele analüüsinud psühholoog Sven Kolga usub, et juba samal päeval (kolmapäeval - toim.), kui tuli avalikuks Edgar Savisaare pildi tulistamine, oli Laar närvis ja hiilis vastustest kõrvale.
Laari telekommentaari vahele on pandud Kolga hinnang tema ütlustele ja käitumisele.
“Ma arvan, et kui ma hakkaksin Kesknädalast kõike enda kohta kirjutatut kommenteerima, siis nagu öeldakse heas Eesti kirjandusteoses, enne ilmselt lahkuks taevas maa peale ja mered, ookeanid voolaksid kuivaks, kui ma seda teha jõuksin.”
“Arvan, et mul on väga raske lisada midagi, mida ka need, kes seal kohas on olnud, nagu härra Munski on sinna juurde ütelnud, nii et... Ja siin polegi mitte midagi rohkem kommenteerida. Lühidalt öeldes on, ma ei ole Kesknädalat lugenud, aga BNSi lugu lugedes on lühidalt öeldes tegemist jamaga.
See, et Laar toob mängu Munski (ürituse korraldaja - toim.), kes ei ole tuntud, pole õige strateegia. Laar püüab Munski nimega tekitada ringkaitse.
Laar alahindab selle olukorra halba mõjukust, millel võivad olla kaugele ulatuvad tagajärjed. Laar ei ütle otse välja: “Ma ei lasknud”. Laari eesmärk on vassida.”
Te väidate, et see on vale?
“No, noh vaadake, kaitseväe ohvitser pole kindlasti mingisuguse... käsuohvitser.”
“Lahingukoolis ei joodagi kõigepealt! Lahingukoolis on alkoholi tarvitamine keelatud! Hakkame pihta... pumppüssid, no tähendab see on fantastika...”
“See on, noh, nagu ma ütlesin, küll, küll, üsna, üsna, üsna halenaljakas lugeda.”
Laar oleks pidanud intervjuus rääkima sellest, kuidas laskmine toimus ja kes seal olid. Et tõesti paugutati, kuid mitte Savisaart, vaid hoopis märki! Savisaarest polnud juttugi. Kuid aiaaugust rääkimine süvendas vaid kahtlust. Kokkuvõttes võib teha järelduse, et Laar keerutas, vassis ja valetas.”
Edgar Savisaare pildi pihta laskmises süüdistatuna nurka surutud peaminister Mart Laar ei plaani tagasi astuda. Samuti ei kavatse pikima staažiga Eesti peaminister kohtusse oma mainet puhastama minna.
Ei, see ei vasta tõele.
Maakonnavisiidi raames käisime 13. mail 1999. aastal Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis ja kaitseväe lahingukoolis. Õhtul toimus Nursis eestimaiste lahingrelvade demonstratsioon ja lahinglaskmine. Selle tegevuse lõpus tõi Lepikson mingi Savisaare korraldatud ürituse kutse ja kinnitas selle märklaua kõrvale.
Muidugi leidub Eestis poliitikuid, kes püüavad võimule pääsemise nimel taolist olukorda maksimaalselt ära kasutada. Ehk püüavad seda, mida neil ausate vahenditega kuidagi teha ei õnnestu. Inetuks teeb asja katse mässida poliitilisse intriigi kaitsevägi.
Jah, Nursis toimus määrustikupärane lahinglaskmine.
Loomulikult ei pruugita määrustikupärasel lahinglaskmisel alkoholi.
Arvan, et poliitikud ei peaks taolistes küsimustes kohut käima. Poliitikute üle mõistab kohut avalikkus, meedia üle lugeja. Lepiksoni ja Savisaare poliitilise kombinatsiooni mõte ongi tekitada venivaid kohtuasju, et saaks teemat valimisteni üleval hoida.
See väide ei vasta tõele. Usaldan oma turvameeskonda. Absoluutse usalduseta niisugune töösuhe ei toimiks.
See on küll ülepingutatud väljamõeldis.
Ei peaks. Olukorra ühemõtteline äraseletamine on aga kindlasti hädavajalik. Seetõttu tegin täna (eile - toim.) ka avalduse.
Ma ei soovi anda hinnangut vaba ajakirjanduse tegevusele.
13. mai õhtul oli Mart Laar kaitseväe lahingukoolis Meegomäel, kus harjutati kätt märkilaskmisel ja väidetavalt tarvitati alkoholi.
7. veebruar
ajaleht Kesknädal avaldab esiküljeloo, kuidas peaminister Mart Laar lasi ülemöödunud aasta mais Võrumaal Meegomäe lahingukoolis
juhi Edgar Savisaare pildi pihta märki.
Koos Laariga oli toonane Võru maavanem Robert Lepikson,
fraktsiooni liige Jüri Kaver ja luurekoordinaator Eerik Niiles Kross.
valitsuse pressiesindaja Kaarel Tarand nimetas Kesknädala kirjutist lolluseks, mida pole võimalik isegi kommenteerida. “See on täielik jama, kuid Eesti ainsal sõltumatul ajalehel on õigus laimata, keda ta tahab,” ütles Tarand.
Jüri Kaver märkis, et mingit Savisaare pildi pihta laskmist ei olnud. “Märki me tõepoolest lasime, kuid märklaudade pihta.”
Lepikson kinnitas, et Laar lasi Meegomäe lahingukoolis Savisaare pildi pihta märki. “Ma pole varem valetanud ega kavatse seda ka nüüd teha,” ütles Lepikson.
Kell 17.04: president Lennart Meri andis kaitseväe juhatajale Tarmo Kõutsile käsu uurida, kas Laar tulistas 1999. aasta kevadel armee teenistusrelvast Savisaare pildi pihta.
Savisaare sõnul on tal hea meel, et president andis kaitseväe juhatajale käsu uurida tema pildi tulistamise asjaolusid, kuna Laar üritavat juhtumi pealtnägijaid mõjutada. “Presidendile teeb au, kui ta ei püüa seda lugu kinni mätsida. Asjaga on kiire, sest kuuldavasti on Laari lähikond juba praegu astunud samme, et laskmise pealtnägijate mälu ähmastada,” ütles Savisaar.
Hommik:
Riigikogu opositsioon kavatseb seoses Savisaare pildi tulistamisega algatada umbusaldushääletuse Laari ja seega valitsuse vastu.
kaitseväe juhataja andis kaitseväe peainspektorile major Einar Laignale korralduse alustada 1999. aasta mais Võrumaal korraldatud laskeharjutuse asjaolude uurimist teenistusliku järelevalve korras.
Isamaaliit tunnistas Savisaare pildi pihta tulistamise toimumist, kuid erakonna peasekretär Andres Ammas nimetab selle korraldajaks ja ülespuhujaks hoopiski Lepiksoni. “Et Lepikson tõstis ligi kahe aasta taguse juhtumi üles alles nüüd, näitab, et ta käitub kui tüüpiline väljapressija,” ütles Ammas.
Laar tunnistas, et Savisaare pilt oli kahe aasta eest Võrumaal märklauaks, kuigi tema nõunikud seda siiani kategooriliselt eitasid. Ühtlasi palus Laar vabandust neilt, keda kahe aasta tagune ootamatult skandaaliks paisunud juhtum ja selle käsitlemine on isiklikult puudutanud.
Ma pole seni pidanud vajalikuks esineda omapoolsete selgitustega ajalehes Kesknädal ilmunud artikli “Kes pihta ei saa, on Savisaare sõber” suhtes.
Peaministrina ja kaitseväe reservohvitserina pean vajalikuks nüüd, kui Keskerakonna propagandalehe õhutusel üritatakse mustata Eesti kaitseväge, anda juhtumi kohta omapoolse selgituse.
1999. aasta 13. mai õhtul toimus Nursi baasis kõigile kaitseväe määrustikele vastav laskeharjutus, kus tutvustati Eesti päritolu lasketehnikat ja tulistati kaitseväe lahingurelvadest kaitseväe märklaudade pihta. Laskeharjutuse lõppedes, kui väljas oli juba hämar ja kõigile ohutustehnika reeglitele vastavalt harjutati käsirelvadest öösihikuga laskmist, riputas endine Võru maavanem Robert Lepikson oma märklaua kõrvale ka mingi Savisaare korraldatud ürituse kutse. Kas keegi seda ka tulistas või pihta sai, ei saa ma nüüd, peaaegu kaks aastat hiljem kinnitada. Ma tunnen sügavat piinlikkust, et ei suutnud Lepiksoni korrale kutsuda, tema tegu ära hoida ega takistada ega anda sellele kiirelt eetilist hinnangut.
Ma palun vabandust kõigi ees, keda see juhtum ja selle käsitlemine on isiklikult puudutanud.
Eile hilisõhtul kinnitas endine Võru maavanem Robert Lepikson SL Õhtulehele, et peaminister Mart Laar oli Savisaare pildi tulistajatest kõige täpsem.
Mul ei ole kunagi olnud huvi seda välja käia. Ka nüüd ei teinud seda mina, vaid Kesknädal, või mis kurat selle lehe nimi oli. Kui mina oleks tahtnud selle välja käia, oleks kirjutanud ühe kena lookese näiteks pealkirjaga “Ninasarviku jaht metsades”. Mis mõte oli mul seda uudist välja käia, kui ise samamoodi tegin poisikesetempu. Olete enne sellist inimest kohanud, kes ennast lolliks tahab teha?”
Mul on ainult üks vastuküsimus, et kui teie sõber paneb pea ahju, kas siis teie panete ka?
No vot. Seda küsigegi Laari käest, miks tema seda tegi.
Oleme küll. Umbes poolteist kuud tagasi käisin pärast maavanema ametist vabanemist Laari juures. Siis ütlesin talle, et ämber on õhku visatud.
Ta ei teinud selle peale teist nägugi.
Täiesti. Teadsin, et möödunud aasta septembrist püüdis Savisaar seda tulistamist avalikustada. Aga õnnestus alles nüüd.
Lasin ise, lasi Laar, lasi Tross ja lasi Kross.
Laar.
Kuna olen ärimees, siis ma üldiselt poliitilisi kommentaare ei anna. Ma ei pea rääkima kõigest, mida mõtlen. Ütlen kommentaariks ainult nii palju: mis on lubatud härjale, see ei ole lubatud Jupiterile.
Mina saan toetuda ainult ajakirjanduse informatsioonile. Kui see vastab tõele, siis on see nii vääritu tegu, et peaminister peab kohe ja kiiresti tagasi astuma.
Kui tegu on valeinformatsiooniga, on see niisugune laim peaministri suhtes, et ta peab kiiresti asja kohtusse andma, et laimu levitaja saaks tõelise karistuse. Mina teist võimalust ei näe, see pole naljamäng.
Peaminister on nii kõrge ametiisik, et tema puhul on igasugune vale taunitav. Aga kui vastab tõele, et ta tulistas opositsiooniliidri või üldse inimese pildi pihta, siis siin ei saa teist juttu olla kui tagasiastumine. Siin ei aita ka vabandus.
Kuidas hinnata sellist tegevust, kui peaminister tulistab suurima opositsioonipartei liidri pildi pihta märki?
Lapsikus. Võib olla ei ole ma objektiivne, tunnen mõlemaid mehi [Mart Laari ja Edgar Savisaart] päris hästi. Nii pole ma võib-olla õige ütleja.
Olen pinnapealselt lehti lugenud ja nagu aru saan, oli seal niisugune paras lõmpsimine ja siis tehti see asi ära. Kui see tõesti nii juhtus, ma ei oska ütelda...
Kui peaminister algul eitab sündmuse toimumist, hiljem tunnistab, et laskmine ikkagi toimus?
Siis on täpselt sama lugu nagu Clintoni ja Monica juhtum, püssiga laskmine on muidugi natuke koledam. Valetamise ja varjamise suhtes saab Clintoni juhtumiga paralleele tõmmata küll.
Sõltub, kuidas poliitik käitub, kas ta jaatab või ei eitab toimunut. Viimasel juhul tekib küsimus, kas oli tunnistajaid, ning seejärel viiakse läbi uurimine.
Euroopa riikides avalik arvamus taunib seda, kui peaminister valetab. Samas ei ole seadust, mis kohustaks peaministrit automaatselt tagasi astuma. Tavaliselt kasutab poliitik niivõrd kummist väljendeid - väljendeid mille alla võib palju mahtuda -, et ta vabandab ennast hiljem välja.
Ka Clintoni puhul oli ainult üks kord, kui ta toimunut avalikult eitas - ülejäänud juhtudel ta ei vastanud küsimusele otse. Tema pressisekretär küll eitas, aga Clinton võis ka pressiesindajatele valetada.
Üks asi on laskmine, teine asi on valetamine. Valetamine on minu silmis palju tõsisem asi, laskmine on lapsikus.
Kas opositsiooniliidri pildi pihta laskmine oleks võrreldav lindiskandaaliga?
Kui peaminister valetama hakkab, siis küll. Kui ta algul eitab ja hiljem selgub, et tegelikult ikkagi lasi, siis on see võrreldav lindiskandaaliga. Savisaarel läks tõeni jõudmiseni viis aastat.
Mida peaks peaminister tegema, kui selgub, et ta valetas?
Peaminister peab ise otsustama. Ja kui ta nii ei otsusta, nagu publik soovib, siis avalik arvamus avaldab talle vastavas suunas survet.
Minu arvates Mart Laari avaldus selgitab olukorda. Ma tean sellest ka täpsemalt, minu kaudu toimus peaministri šantažeerimine.
Lepikson saatis mulle pool või kolmveerand aastat tagasi sõna, et rääkigu ma peaministrile edasi, et kui tema Paldiski Lõunasadama maid ei saa, nagu tema tahab, et siis tema ajab niisuguse jama üles.
Skandaali tegelikult ei ole. Et kui Lepikson valetab, et siis on skandaal või? Minu meelest on seal kõige rohkem tegu Lepiksoni fantaasiaga. Võin kinnitada, et see on šantaaž.
Kui Laar peaks tagasi astuma, kas sihite ise peaministri tooli?
Ei sihi [naerab]. Ma ei ela unistustes, ma pole see, kes valmistub peaministriks saama. See ei ole minu jaoks praegu üldse teema.
Kas peaministri pressibüroo valetas kolmapäeval?
Meie pole valetanud. Andsime hinnangu Kesknädalas ilmunud artiklile, see artikkel on sisult ajakirjanduslikus mõttes jama. Me jääme oma seisukoha juurde.
