Repliik

Küsimus | Miks ei võeta vaktsiinitootjaid tarnete ühepoolse vähendamise eest vastutusele? (11)

Arvamustoimetus, 26. jaanuar 2021 18:42
Foto: Matti Kämärä / Sotsiaalministeerium
Milline on Eesti leping Pfizeriga, kui tootja teatas juba mitmendat korda ühepoolselt tarne vähendamisest? Kuna leping on alati kahepoolne, millised on sanktsioonid lepingu rikkumise eest: leppetrahvid, lepingu ülesütlemine vmt? Kui sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse teatab, et tarne vähendamine oli šokk, siis selline reaktsioon väljendab pigem peataolekut - milline on Eesti plaan B olukorras, kus üks tootja ei suuda tarnet tagada? 

Oskar Lepik, sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht: Leping on sõlmitud Euroopa Komisjoni ja ravimitootja vahel ning see on väga rangelt reguleeritud. Liikmesriikidel ei ole õigust lepingu sisu avaldada. Saan soovitada seda uurida kas Euroopa Komisjonilt või siis ravimitootjalt otse. 

Sotsiaalminister tegi valitsusele 11. juunil 2020 ettepaneku liituda Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel sõlmitava kokkuleppega, millega volitavad liikmesriigid Euroopa Komisjoni liikmesriikide nimel COVID-19 vaktsiine hankima. Valitsus toetas seda ettepanekut. Kokkuleppega ühinesid kõik ELi liikmesriigid. Lisaks ELi riikidele saavad ühishankes vaktsiine ka Euroopa majanduspiirkonna riigid, nt Norra ja Island. Euroopa Komisjon kiitis heaks liikmesriikidega sõlmitava kokkuleppe COVID-19 vaktsiinide hankimiseks liikmesriikide nimel ja sellega seotud menetlused 18. juunil 2020.  Selle kokkuleppe üheks tingimuseks oli, et liikmesriigid ei lähe otse tootjatega läbi rääkima ELi läbirääkimistega paralleelselt. 

Eestisse jõuab kõigist EL ühislepingutega ostetavatest vaktsiinidest osakaal, mis vastab Eesti elanike osakaalule EL elanikest. 

15. jaanuaril kogunes erakorraliselt Euroopa Liidu COVID-19 vaktsiinide hankimise juhtkomisjon, kuhu olid kutsutud ka vaktsiinitootja Pfizeri ja BioNTechi esindajad. Koosolekul selgitasid liikmesriigid vaktsiinitarnete ootamatu vähendamise mõju vaktsineerimisplaanide elluviimisele Euroopa Liidus ja otsiti lahendusi. Tootjate esindajad lubasid taastada vaktsiinitarned algse tarnegraafiku alusel alates 25. jaanuarist. 

Tekkinud olukord näitab, et  algselt valitud võimalikke tarneriske maandav lähenemine vaktsineerimise korraldamisel ja väikese reservi hoidmine on olnud õige. See võimaldab meil ilma suuremate ümberkorraldusteta jätkata vaktsineerimist, samuti saame tagada esimese doosiga vaktsineeritutele ka teise doosi vastavalt tootja etteantud juhistele. 

Vastusena vaktsiinitootja Pfizer kohalikelt esindajatelt tulnud suulisele infole vaktsiinitarnete ootamatu vähendamise kohta saatsid Põhja- ja Baltimaade sotsiaal- ja terviseministrid Tanel Kiik, Arūnas Dulkys, Daniels Pavļuts, Krista Kiuru, Magnus Heunicke ja Lena Hallegren Euroopa Komisjoni tervise- ja toiduohutuse volinik Stella Kyriakidesele ühispöördumise, milles väljendasid tõsist muret vaktsineerimise protsessi jätkusuutlikkuse ja usaldusväärsuse pärast ning rõhutasid vajadust stabiilsuse ja läbipaistvuse järele vaktsiinitarnete toimumisel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee