Repliik

Tõnis Lukas | Isamaa loodab, et üleminek eestikeelsele haridussüsteemile jätkub (3)

Tõnis Lukas, Isamaa, lahkuv kultuuriminister, 25. jaanuar 2021 14:40
Foto: Teet Malsroos
Eesti õppekeel koolides ja lasteaedades on teema, mida tuleb uue koalitsiooni puhul tähelepanelikult jälgida. Kui aastast 2017 Eestis eesti keele arengukava polnudki ja ka Keelenõukogu oli laiali saadetud, siis Isamaa algatusel otsustati valitsuse tööplaani võtta eesti keele arengukava koostamine ja ka taas moodustada Eesti Keelenõukogu.

Keelenõukogu poolt koostatud uues Eesti keele arengukavas on  püstitatud eesmärk viia lisaks gümnaasiumile eesti õppekeelele üle ka põhikoolid ja lasteaiad. Lisaks lepiti valitsuskoalitsioonis eelmise aasta detsembri alguses Isamaa ettepanekul ka kokku, et sama põhimõte viiakse sisse Eesti hariduse arengukavasse.

Meil on selliseks üleminekuks olemas kõik eeldused – ka muukeelsete perekondade enamuse valmisolek ning hästi toimiv keelekümblusprogramm, mille laiendamine kõigile praegu veel venekeelsetele koolidele ja lasteaedadele on lisaressursi sinnakohta paigutamisel täiesti võimalik. Sisuliselt tähendakski see eesti õppekeelele ülemineku alust, millele saab rajada kogu õppekava eesti keele põhiseks muutmise.

Isamaa eesmärk on seega üldine eestikeelne kooli- ja lasteaiaõpe, mitte nn. ühtne Eesti kool, kus kõigis koolides luuakse rahvuste „sulatusahi“. Nn. multikultuursusega ei tohi Eestis liiale minna! Peamiselt venekeelse rahvastikuga piirkondades sattuvad eestikeelsetest peredest lapsed niiviisi küll nominaalselt peamiselt eesti õppekeelega, kuid samas suurelt osalt venekeelsesse kultuuri- ja koolikeskkonda, mis raskendab eesti kultuuriruumis kasvamist ja rahvusliku identiteedi kujunemist.

Ei saa unustada, et venekeelsetesse piirkondadesse jätkub ka praegu teistest riikidest tulijate juurdevool, mis raskendab olukorda veelgi. Tulijatel peab olema otsene stiimul hakata kohe eesti keelt õppima, neil peab säilima samas ka võimalus oma keele ja kultuuri õppeks eestikeelse õppe kõrval.

Isamaa seisab muidugi ka edaspidi selle eest, et toimuks piisav eestikeelsete õpetajate ette valmistamine  ning õppevara koostamine, mis annaks eesti õppekeelele üleminekuks kõikjal Eestis ka võimaluse. Üheks eelduseks on keerulisemates piirkondades töötavatele eesti keeles õpetavatele õpetajatele ja huviringide juhtidele palgalisa maksmine.

Loodan, et praegu kujunev valitsuskoalitsioon jätkab üleminekut eesti õppekeelele ja ei pane seda seisma, nagu juhtus 2002.aastal gümnaasiumide eesti keelele ülemineku protsessiga, kui pärast seda, kui Siim Kallas ajas uppi Mart Laari juhitud Isamaaliidu, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide kolmikliidu valituse, et teha koalitsioon Edgar Savisaare juhitud Keskerakonnaga, oli üks esimesi astutud samme sellele üleminekule piduritõmbamine seadusemuudatusega, millega anti omavalitsustele õigus taotleda eesti keelele üleminekul erandeid. Sisuliselt võeti seda sammu venekeelse enamusega omavalitsustes märguandena gümnaasiumide venekeelseteks jäämisest. Seega soovin Reformierakonnale praeguses olukorras rohkem järjekindlust eesti asja ajamisel ja ka oma lubaduste ellu viimisel!

Eesti õppekeelele ülemineku küsimus on rahvuse, keele ja kultuuri säilimise võtmeküsimus. Seda koolisüsteemis ja lasteaedades, aga alahinnata ei tasu muidugi ka eesti keele positsiooni kaitsmise vajadust kõrgkoolides. Ka seal peab säilima õigus õppida eestikeelsetel õppekavadel (loomulikult käib kõrgharidusega kaasas ka mitmekülgne võõrkeelne ettevalmistus) ning asjaajamiskeel olgu nii ülikoolides kui rakenduskõrgkoolides ka edaspidi eesti keel, nagu seadus selle ka praegu sätestab.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee