Uus valitsus tahab riigieelarve strateegia läbirääkimiste ajaks - tavaliselt toimuvad kevadel - paika panna tegevuskava eestikeelse hariduse edendamiseks.Foto: Teet Malsroos
Viljar Voog 18. jaanuar 2021 20:49
Esmaspäevaste koalitsioonikõneluste keskmes olid lasteaia- ja kooliharidus. „Haridusalaselt on oluline võib-olla mainida ka keelepoolt,“ teavitas Kaja Kallas päeva kokku võtnud pressikonverentsil.

Nonii, milles siis viimastel aastatel mitu korda täielikult eestikeelset haridust läbi suruda üritanud Reformierakond ja venekeelsete koolide säilimise eest seisev Keskerakond kokku leppisid?! „Keelepoolt siis esmalt selles võtmes, et Eesti keel teaduskeelena peab säilima,“ jätkas Kallas kõigi riigikogu valgesse saali kohaletulnute pettumuseks.

Kui mõne minuti jooksul sai läbi käidud kõrgharidusteemad ja õpetajaameti väärtustamine (võimalikust palgatõusust praegu ei räägita, aga selle aasta eelarvest kindlasti selleks raha ei leita), siis lõpuks jõuti ka suurima lõhekoha ehk üldhariduse keeleküsimuseni.

„Iseenesest meie ühisosa oli suur,“ nentis Kallas mõneti ootamatult. "Milles me oleme nõus, on, et käivitame tegevuskava, mis annab kõigile võrdse võimaluse Eesti ühiskonnas ja tööelus kaasa lüüa,“ lisas Reformierakonna juht nõnda ümmarguselt, et ka Jüri Ratas oleks tema üle uhke.

„Käivitame tegevuskava“ on jutupunkt, mis sisuliselt tähendab, et enne 2023. aastal toimuvaid järgmisi riigikogu valimisi ei astuta ühtegi kardinaalset sammu ja oodatakse Toompea jõujoonte ümbermängimist. Siiski loodab Kallas, et lisaraha tegevuskavaks leitakse peagi: et tuua rohujuuretasandil, aga ka vanemates astmetes, juurde eesti keele õpetajaid ja luua õppematerjale.

„Alustame lasteaedadest, sest me teame, et lasteaedades on kõige lihtsam seda õppeprotsessi eesti keeles korraldada. Sealt edasi liigume samm-sammult kogukonda igatpidi kaasates,“ rääkis Kallas ja hindas plaani tegevuskava kevadeks kibekähku kokku panna, ambitsioonikaks.

Arvata – või piirkonniti suisa karta –, et lähitulevikus saab Eestis haridust vaid riigikeeles, pole mõtet. Alles loodava tegevuskava detailidesse ei laskuta, sest neid detaile veel ei eksisteeri, kuid Keskerakonna poolt läbirääkimisi vedav endine haridusminister Mailis Reps andis selgelt aimu, et ka lasteaedades eesti keele õppe juurutamisel ei kao venekeelsed koolid kuhugi.

„Tänase kokkuleppe järgi me loome lisavõimalusi ja tugevdame eestikeelse õppe võimalusi alushariduses ja sealse prioriteedina. Täna koolide massilist sulgemist ette ei nähtud ega polnud seda ka kordagi laual. Kõik mõistavad, et hariduse kättesaamatuks muutumine ei ole poliitiline eesmärk, ikka kvaliteetne haridus,“ sõnas Reps.

„Loogiline on astuda samm-sammult. Kui alushariduses ehk lasteaias õpivad kõik juba eesti keeles nii, et neil pole sellega seoses tõrget, et nad oskavad eesti keelt piisavalt heal tasemel, siis ei teki ka mingit probleemi sealt edasi valida eestikeelne kool,“ täpsustas Kallas jättes ridade vahele, et valikusse jäävad ka venekeelsed haridusasutused.

Reformierakond üritas mullu septembris kolmandat korda riigikogus anda valitsusele korraldust muuta alusharidus eestikeelseks aastaks 2024 ja üldharidus aastaks 2030. Plaan kukkus häältega 38 : 42 läbi, kusjuures mitmed Keskerakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide liikmed hääletusel ei osalenud.