Maailm

Algselt ilmus kell 00.20

KAKS ON KOHTU SEADUS? Kongresmenid otsustasid Trumpi teist korda ametist tagandada (4)

Toimetas Greete Kõrvits, 14. jaanuar 2021 21:50
Häältetulemus: 232 poolt, 197 vastu.Foto: Reuters/Scanpix
USA kongressi esindajatekoda hääletas meie aja järgi vastu neljapäeva president Donald Trumpi ametist tagandamise poolt. Sellega oli nõus ka kümme presidendi parteikaaslast, lisaks kuulus koja enamus nagunii demokraatidele, seega erilisi üllatusi otsus ei toonud. Järgmiseks läheb protsess senati kätte, kuid kõigepealt tuleb uus president ametisse vannutada.

Presidendi ametist tagandamise põhjendused olid tema soov Georgia osariigi valimistulemustega manipuleerida ning Kapitooliumi sissetungijate ülesässitamine möödunud kolmapäeval. Eelnõu järgi ei sobi president, kes omaenda riigi rahvasaadikud ja kongressi selliselt ohtu seab, enam valitsema.

Samal teemal

Poolt hääletas 232, vastu 197 kongresmeni, kusjuures kümme vastuhääletajat olid presidendi enda koduparteist. Neli vabariiklast otsustas hääletamata jätta.Ilmselt on eelnõu koostajatel mõttes pigem see, et Trump enam kunagi uuesti presidendiks kandideerida ei saaks. Tema ametiaeg lõpeb muidu nagunii 20. jaanuaril. Nii mõnigi vabariiklane võis vastu hääletada ka murest Trumpi tulisemate fännide pärast, kes teatavasti möödunud nädalal juba tõestasid, kui käest ära võivad asjad minna, kui neile meele järele ei olda. Keegi ei taha ju oma peast ilma jääda. Sama sündmus ja pahameel selle üle võis aga kümmet vabariiklast eelnõu poolt hääletama kallutada.

Hääletuse eel avaldas Trump lühikese kirjaliku pöördumise, milles rõhutas, et demonstratsioonidel tuleb oma meelsust näidata rahumeelselt, ei mingit vägivalda, vandaalitsemist ega seaduserikkumisi.

Fifty-fifty

Peagi saab näha, mis senatis järgmisena saama hakkab. Praegune senati enamuse liider, vabariiklane Mitch McConnell (pildil) sõnas, et praegu tuleb keskenduda Joe Bideni ametisse astumise tseremooniale ning enne seda tõenäoliselt mingit otsust ei tule. Senatis ei piisa niisama häälteenamusest ning uues koosseisus on vabariiklastel ja demokraatidel võrdselt kohti – täpsemalt 50 : 48, kuid kaks parteitut senaatorit hääletavad üldiselt üksmeeles demokraatidega.

Praegu ootavad kõik (selles küsimuses ilmselt ka McConnell, kellele oma presidendi vastu minemine on poliitiliselt ebamugav) 20. jaanuari, kui senati presidendiks saab riigi uus asepresident Kamala Harris (pildil). Temast saab võrdse häältetulemuse korral nn kaaluhääl. Presidendi tagandamiseks läheb vaja vähemalt 67 senaatori häält. Kuid Harrise häält küsitakse ka vaid 50 : 50 tulemusel ehk näiteks senaatorite jagunemine 66 : 34 jätab Trumpile alles nii ekspresidendile võimaldatud hüved kui ka vähemalt teoreetilise võimaluse 2024. aastal uuesti riigipeaks kandideerida.

New York Timesi andmeil kaalub 20 senati vabariiklast presidendi tagandamise poolt hääletada.

Trump on esindajatekojas juba korra ametist tagandatud, ent tookord jäi asi just senati taha, kes sellega ei nõustunud. Tegu on igati ajaloolise sündmusega, varem on esindajatekoda tagandanud vaid kaks USA presidenti: Andrew Johnsoni 1868. aastal ning Bill Clintoni 1998. aastal. Senatist kumbki juhtum edasi ei läinud. Küllap oleks see saatus tabanud ka Richard Nixonit, kes aga otsustas ise enne tagasi astuda.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee