Eesti uudised

VEDAS! Vähemalt ei ähvardaks Keskerakonda uuesti süüdimõistmisel sundlõpetamine 

Helen Mihelson, 13. jaanuar 2021 17:59
Keskerakonna nüüdseks endine peasekretär Mihhail Korb.Foto: Teet Malsroos
Kui veel mõni aasta tagasi võinuks kohtus mitmendat korda süüdi mõistetud juriidilist isikut oodata sundlõpetamine, siis enam mitte.

Värske kahtlustus kriminaalkuriteos pole Keskerakonna jaoks midagi uut. Mäletatavasti jäi erakond 2015. aastal jõustunud riigikohtu otsusega süüdi ametialases võltsimises.

Samal teemal

Neli aastat hiljem, 2019. aasta septembris sai Keskerakond – siis juba peaministripartei – järjekordse kriminaalkaristuse. Seekord karistas kohus nn Savisaare kriminaalasjas prokuratuuriga kokkuleppele läinud Keskerakonda rahalise karistusega.

Kohus määras varjatud rahastuse vastuvõtmises süüdi mõistetud Keskerakonnale 275 000 euro suuruse trahvi. Sellest pidi partei ära maksma vaid pisku, kokku 25 000 eurot. Ülejäänud 250 000 eurot määrati tingimisi. See tähendas, et partei ei pea seda ära maksma, kui ei pane järgmise aasta ja kuue kuu jooksul toime uut kuritegu.

Kuid nii hästi siiski ei läinud. Kui eile avalikuks saanud kuriteokahtlustusest peaks vormuma süüdistus ja sellele veel karistuski järgnema, peab Keskerakond tõenäoliselt välja käima veerand miljonit eurot.

Positiivse poolt pealt: vähemalt ei ähvardask parteid kohtus süüdimõistmisel sundlõpetamine, sest veel 2014. aastal võinuks süüdimõistmine Keskerakonnale tähendada justnimelt hingusele minekut. Näiteks võis kohus sundlõpetamise kasuks otsustada siis, kui juriidiline oli võtnud altkäemaksu suures ulatuses või seda ise ka nõudnud. Samamoodi võinuks sundlõpetamist kohaldada muude kuritegude korral, mille puhul sai rääkida raskendavatest asjaoludest. Raskendav asjaolu on ka näiteks korduv seaduserikkumine.

See võimalus kadus 2015. aasta 1. jaanuaril, kui jõustusid karistusseadustiku muudatused. Ühe muudatusena kustutatigi karistusseadustikust juriidilisele isikule mõeldud karistusliikide hulgast sundlõpetamine. Alles jäi vaid rahalise karistamise võimalus.

„Kuna tõhusalt kohaldatavad alused juriidilise isiku sundlõpetamise kohaldamiseks eksisteerivad väljaspool karistusõigust, on sundlõpetamine karistusõigusliku sanktsioonina ülemäärane,” põhjendati toonase eelnõu seletuskirjas.

Aastatel 2005–2013 mõistis kohus sundlõpetamise karistusena 15 ettevõttele kokku kümnes kriminaalasjas. Süüdistused olid seotud rahapesu, maksukuritegude ja kelmustega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee