Maailm

Täiendatud kl 18.20

USA kongress asus arutama Trumpi ametist tagandamist (1)

Greete Kõrvits, 13. jaanuar 2021 18:20
Meeleavaldajad, kes nõuavad kas presidendi ametist tagandamist või eemaldamist. Taustal kõrgub Kapitoolium.Foto: AFP/Scanpix
Eesti aja järgi kella 16 paiku asus USA kongressi esindajatekoda arutama-vaidlema Donald Trumpi ametist tagandamise võimaluse üle. Kuna koja kohtade enamus kuulub presidendi vastasparteile, läheb eelnõu kolmapäeva jooksul seal arvatavasti ka läbi. Põnevaks läheb asi alles senatis.

Ootuspäraselt ei soovinud asepresident Mike Pence tegeleda temale samuti esindajatekojast tulnud ettepanekuga kasutada USA põhiseaduse 25. parandust. See näeb ette, et kui president ei suuda mingil põhjusel (või ei saa teda usaldada) oma ülesandeid täita, võib valitsuskabinet eesotsas asepresidendiga algatada tema ametist eemaldamise. Antud juhul on aluseks Trumpi katse Georgia osariigisekretäri käsi väänata, et too talle kusagilt soodsama valimistulemuse „leiaks“ ning presidendi kõne Kapitooliumi ründamise eel. Selles peavad eelnõu koostajad teda otseselt vastutavaks. Mõni Trumpi vastane nimetab toimunut lausa presidendi enda üleskutsel toimunud riigipöördekatseks.

Pence sellise tegevusega oma käsi määrida ei tahtnud, isegi kui suhted president Trumpiga on väga kehvad. Arvestades, kui agressiivne oli nädal tagasi Kapitooliumi hoonesse tunginud rahvahulga meelsus asepresidendi vastu, võib põhjuseks olla ka hoopis mure võimaliku kättemaksu või järjekordse rahvarahutuse pärast, kui niigi reeturiks peetud asepresident veel armastatud iidolit kohalt kangutama hakkab.

Kongressi ruumides on end vahepeal sisse võtnud sajad Rahvuskaardi sõdurid, kes valvavad nii hoonet kui ka järgmisel nädalal Kapitooliumi ees toimuvat Joe Bideni ametisse vannutamise tseremooniat.

Puhkehetk: rahvuskaartlased Kapitooliumis.Foto: AFP/Scanpix

Samal teemal

Pärast usutavasti esindajatekojas hääletuse läbimist jätkub ametist tagandamise kulg senatis, kus põhimõtteliselt toimub presidendi üle justkui kohtuprotsess. Hetkel kuulub senati enamus vabariiklastele, õige pea aga on kohtade arv seal võrdselt jagatud, kaaluhääle saab siis senati president ehk riigi asepresident, demokraat Kamala Harris.

Võib ka imestada, mis mõte sellel enam on? Trump ju pole nädala pärast enam president.

Nimelt võib ametist tagandada põhimõtteliselt ka juba endist presidenti. Sellega saab kindlustada, et ta jääb ilma teatud hüvedest, mida ekspresidentidele omistatakse, samuti – ja ilmselt veelgi olulisem – ei saa too isik siis enam uuesti kandideerida. Muidu oleks ju Trumpil isegi võimalik 2024. aastal uuesti areenile ilmuda. Salamisi võivad Trumpi areenilt kadumist loota õige paljud vabariiklased, kellest mitmed söandasid möödunud nädala mäsu järel ka Trumpi vastu sõna võtta, isegi kui seni olid (väliselt) teda toetanud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee