IKEA | Sisuturundus

VIDEO | Kodukontoris töötamine – kuidas muuta see efektiivseks ning mil moel välja puhata? 

IKEA | Video: Tatjana Iljina, Rauno Vahtre, 25. jaanuar 2021 00:00
„Kodus töötades on fookust keerulisem hoida, kuna oleme mitmes rollis korraga. Samal ajal, kui koosolek käib ja meil on vaja kaasa mõelda, turgatab ehk pähe küsimus, mida lõunaks süüa teen. Kas jõuan kahe koosoleku vahel prae ahju või supi keema panna…“ toob välja psühholoog Tiina Saar-Veelmaa.

Tiina Saar-Veelmaa osutab, et kodudes on enamasti palju esemeid, mis viivad mõtted rändama. „Mõtte võib eemale viia näiteks see, kui pilk eksleb mööda kodu, erinevad asjad tuletavad meelde emotsioone, varasemaid kogemusi ja tekitavad ümberlülitusi. Kui peame end pidevalt edasi-tagasi lülitama, koormab see meid ja tekitab ajuväsimust,“ lausub psühholoog.

Samal teemal

Ka lapsed võivad hakata asjatoimetusi segama, niisiis eeldab põnnidega kodus töötamine teatavat nutikust. „Väiksemad lapsed võivad vajada tähelepanu ja tekitavad seepärast töövoogu katkestusi. Siis on hea teha kokkulepped, töötsüklid ja tarku ümberkorraldusi kodu kujunduses,“ räägib Saar-Veelmaa.

Piirid tuleb panna paika

Kui pereliikmetel pole piisavalt oma nurgakesi, vaikust või isikupäraseid tegevusi, siis hakkavad nad üksteise rütme sassi ajama. „Võib kasutada lihtsaid silte-märke, millal tohib kedagi segada. Samuti saab leppida kokku, mis kell algavad ühistegevused ja koosolemise aeg. Kuna ka lapsed, vähemalt teatud vanusest, armastavad privaatsust ja omaette olemist, mõistavad nad, kui vanemad riputavad uksele sildi „ettevaatust, töötav vanem“,“ selgitab psühholoog.

„Mul on oma kogemusest näide, et kui kodust koolitan, siis vajan suuremat vaikuseruumi ja ladusamat netiühendust. Niisiis saadan selle kohta meie pere vestlusesse varakult teate. Siis ei pane teismelised koolist naastes oma lemmikfilme kohe kõvahääli jooksma. Kevadel, kui koroona lahvatas ja uus rütm polnud veel sisse juurdunud, tuli ette olukordi, kus lastel oli tingimata vaja minuga keset koosolekut suhelda. Nii libistasid nad kirjakesi ukse alt sisse, et tähelepanu saada,“ lisab Saar-Veelmaa.

Kõige taustal toonitab spetsialist: laste jaoks on oluline, et nad saaksid aru, millal vanema tööaeg kodus kestab ja millal lõpeb. „Ühiseid pingutusi tuleb ka koos tähistada, siis on, mida oodata,“ sõnab ta.  

Tööasjad panna puhkeajaks ära 

Selleks, et tööst välja lülituda, on kodus vaja rituaale. „Kui töökohal võime enda järel ukse sulgeda, siis tegelikult saame sarnaselt toimida ka kodus. Näiteks pakkides tööasjad kokku, silma alt ära, sulgedes arvuti ja kõik tööfailid, tuulutades end väljas ning võttes ette aktiivseid tegevusi, mis viivad mõtted mujale,“ selgitab Saar-Veelmaa.

Kui kodukontoris jäetakse tööasjad laokile, on hiljem suurem kiusatus neid vaadata või lasta end mõnel meilil või telefonikõnel segada. Selle kõige vältimiseks annabki asjatundja mõned lihtsad nipid. „Ära võiks vahetada riided ja kasutada ruumilahenduses sümboolikat, mis viitab puhkeajale. Näiteks kui toanurgas on palm, siis tõsta see tööajaks taburetile ja vaba aja saabudes põrandale. Võib rullida lahti vaiba, mis meenutab puhkust, kasutada teisi nõusid kui kodukontori kohvipausil,“ annab Saar-Veelmaa nõu.

Loomulikult on parim, kui kodukontoris oleks töö tegemiseks oma koht (eraldi tuba, arvutilaud või istumisnurk), kuhu me muul ajal ei lähegi. „Nagu nõukogude ajal tõmmati telekale linik peale ja pandi lillevaas otsa, kui parasjagu olulisi saateid ei tulnud. Siis täitis pildikast ruumis sisustuselemendi funktsiooni,“ lausub psühholoog.  

Töö tegemiseks olgu kindel koht

Kodu on soovitatav jagada tsoonideks – et tööle kuulub üks nurgake ja ülejäänu on mõeldud elamiseks. „Kui me aga võtame vastu kõnesid ka vannitoas ja jätkame koosolekut köögilaua ääres või koguni voodis, seguneb kõik ning hiljem ei saa me ka töömõtetest nii kergesti lahti. Info on seostatav keskkonna ning ruumiga. Olen ise katsetanud, et kui õhtul enne uinumist veel arvuti avan, et „paar asja üle vaadata“, siis on uneäpis kohe näha, et väljapuhkamist ei toimu,“ toob Saar-Veelmaa välja.

Lõõgastumiseks on aga hea kasutada muusikat, küünlaid või mahedamat valgust ning muid elemente, mis loovad hubasust ja kinnitavad: nüüd oleme jõudnud koju. „Miks mitte võtta peale tööpäeva lõppu üks lõõgastav dušš või vann, käia õues ja siis naasta koju,“ paneb ta ette.

Istu arvuti ette ja lobise kolleegidega

Pikalt kodukontoris töötades võib teisigi probleeme tekkida – näiteks kipuvad inimesed ühel hetkel tundma puudust just päris suhtlemisest ja tunnustusest. „Ainult virtuaalselt suheldes jäävad osad meie meeled nälga. Ka siin tuleb meeskonnaga koos leida lahendused. Rootslastel on hea tava fika, kus saadakse kokku, kohvitatakse ja räägitakse elust-olust. Fikat võib harrastada ka kodukontoris, kus igaüks tuleb oma lemmikjoogiga arvuti ette – lobisetakse ning kohtutakse inimeste, mitte kolleegidena,“ seletab Saar-Veelmaa.

Lõpetuseks toonitab asjatundja, et kodukontorit ei tohiks vaadata kui haledat alternatiivi päris elule. „See on täiesti eraldiseisev lähenemine, mis vajab oma meetodeid ja rituaale, et inimestes siiski nende parim välja tuua,“ kinnitab ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee