Eesti uudised

Selle nädalaga loodetakse hooldekodudes vaktsineerida 3800 töötajat ja klienti (1)

Kadri Kuulpak, 11. jaanuar 2021 11:04
Covid-19 vaktsineerimine.Foto: Raigo Pajula / Sotsiaalministeerium
Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas esmaspäeval avalikul istungil vaktsineerimiskava murekohti, aga ka seda, millal võivad turule jõuda järgmised koroonavaktsiinid.

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et 2021. aastal on vaktsineerimine kõigile tasuta, järgmiste aastate osas veel otsust pole. Esimesena saabusid 26. detsembril Eestisse Pfizer-BioNTechi vaktsiinid. Selle firma vaktsiinidoose on riiki oodata 603 873 ja nendega peaks vaktsineeritud saama 301 838 inimest.

Samal teemal

Jaanuari keskpaigas jõuavad Eestisse ka Moderna 234 467 vaktsiinidoosi, millest piisab 117 234 inimese kaitsepookimiseks. Euroopa Liidu müügiloa saamist ootavad veel ettevõtete Johnson & Johnson ning AstraZeneca vaktsiinid. Esimeselt ootab Eesti 300 000 vaktsiinikuuri, millega saabki sama palju inimesi vaktsineeritud. AstraZenecalt aga 1 330 000 doosi, millest peaks vaktsineeritud saama 665 000 inimest.

Sotsiaalminister Kiik avaldab lootust, et hooldekodude elanikud ja töötajad saavad vähemalt esimese vaktsiinisüsti jaanuaris-veebruaris.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ütles, et vaktsineerimise tempo on väga hea. „Tellitakse palju, kahjuks peab soovijatele ka ära ütlema,“ sõnas ta. Härma rõhutas aga, et kedagi ei tohi vaktsineerima survestada ega ähvardada süstist loobujat töökoha kaotusega. 

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt uuris, millal võiksid vaktsiini saada apteekrid. Kiik vastas, et neid käsitletakse eesliinitöötajatena ja nende vaktsineerimiseni jõutakse peagi, kui hakatakse vaktsineerima ka eriarste.

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Möder palus ministril anda ülevaate, kuidas jõuab vaktsiin 260 000 riskirühma inimeseni, kes on enamasti eakad ja krooniliste haigustega.

Kiik ütles, et riskirühma kuulujaid hakkab kaitsepookimisele kutsuma perearstikeskus, kus teatakse kõige paremini, mil viisil oma nimistusse kuuluvate inimesega ühendust saada. Olgu see siis helistamine või kirja saatmine. Kiik lisas, et patsient ise ennast kusagil üles andma ei pea. 

Sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul küsis, miks ei ole võimalik Covid-statistikat esitada täpsemalt. Nimelt esitab terviseamet andmeid, kus on koos mitme päeva nakatunud.

Kiik selgitas, et ühest päevast ei tohigi teha suuri järeldusi nakatunute tegeliku hulga kohta, mis püsib Eestis igapäevaselt 600 juures. Ministri sõnul tasub vaadata nädala või kuu keskmist nakatunute hulka.

Härma ütles, et terviseametil on võimalik näidata statistikat täpsemalt, kuid andmete korrastamine võtab aega ja sellisel juhul tuleks iga päeva kohta välja saata kaks teadet. Härma sõnul võiks aga kahe sõnumi saatmine tekitada ühiskonnas segadust. „Kõige kiirem ja läbipaistvam lahendus on näidata, missugused [positiivsed] testid konkreetse päeva hommikul tervise infosüsteemi saadetakse,“ leiab ta. 

Komisjoni liige Liina Kersna uuris samuti terviseameti kommunikatsiooni kohta. Kersnale teeb muret, et sotsiaalmeedias liigub vaktsineerimise kohta palju valeinfot. Näiteks valeteave selle kohta, et Valga perearstid ei soovi vaktsineerimist, lükati Kersna sõnul ümber nädal hiljem. Sestap uuris Kersna, milline on ühiskonna hoiak vaktsineerimise vastu ja kui paljud eesliinitöötajad on loobunud vaktsineerimisest.

Lausvaktsineerimisvastaseid on Kiige sõnul 3-4 protsenti, kuid nad kipuvad olema lärmakad. Seda, kui paljud eesliinitöötajad on vaktsiinist keeldunud, ei oska Kiik veel öelda. Teiste riikide kogemus näitab, et vaktsineerimist ei soovi 20–30 protsenti hooldekoduelanikest. Üleüldiselt on aga vaktsineerimisootus meditsiini- ja sotsiaalsektoris Kiige sõnul kõrge. Probleemid võivad tekkida laiema ühiskonnani jõudes.

Komisjoni liige Signe Riisalo uuris, kuidas on põhiõigustega kooskõlas see, kui vaktsineerimata inimesel piiratakse võimalust reisida. Kiik lausus, et need arutelud käivad nii Euroopas kui ka Eestis, sh meie teadusnõukojas, kuid kokkulepped sõlmitakse Euroopa Liidu tasandil.

Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv rääkis, et kahe nädalaga on strateegilisse haiglavõrku kuuluva 20 haigla töötajatest vaktsineeritud 40 protsenti. Perearstid ja kiirabitöötajad saavad vaktsineeritud selle nädala algusega. Samuti on alustatud vaktsineerimisega hooldekodudes.

Parv rääkis, et kaitsepookimist alustatakse suurematest hooldekodudest, mis asuvad suurema nakkusriskiga piirkonnas. Nimekiri hooldekodudest pikeneb iga päevaga, nende hulka kuuluvad näiteks Iru, Benita ning Tartu hooldekodu. Selle nädalaga loodetakse vaktsineerida 3800 hooldekodu töötajat ja klienti. 

Sotsiaalkomisjoni istungile olid kutsutud sotsiaalministeeriumi, terviseameti, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Patsientide Liidu, ravimiameti, Eesti Arstide Liidu, Eesti Haigekassa, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja ja apteekide esindajad.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee