POODIUMIVARAS: Sellel härral võib peagi FBIga seletamist olla.Foto: AFP/Scanpix
Greete Kõrvits 8. jaanuar 2021 00:07
Mis juhtub, kui kibestumus, vimm ja pidevalt ülal hoitud usk sellesse, mida tegelikult ei juhtunud, ühel hetkel üle keevad? „Kõige parem viis näidata ärritunud valijate suhtes austust on neile tõtt rääkida!“ käratab emotsionaalne Mitt Romney hiljem Kapitooliumihoone suures saalis, kust äsja õnnestus välja ajada mõne tunni eest sinna tunginud mässajad. Romney on püha viha täis. Ka tema on kunagi valimised kaotanud, ka temale see ei meeldinud, aga ta leppis sellega. Vägivalla eel aga juhtus mitu asja korraga.

See, et kongress loeb üle valijameeste kogu hääled (ameeriklane ei vali presidenti rangelt võttes otse, lõpliku valiku teevad osariikide valijamehed), on täiesti tavaline protokoll. See pole muudel aastatel isegi uudisväärtuslik sündmus. Sel aastal erines olukord mõnevõrra seetõttu, et mõned vabariiklastest poliitikud otsustasid paari osariigi valijameeste hääled vaidlustada. Seda mitte seetõttu, et sel mingi reaalne tagajärg oleks, vaid ilmselt mõtlesid nad aastale 2024, mil Trump võib tagasi tulla. Põhimõtteliselt kindlustasid nad enda seljatagust, kui president peaks siis uuesti üritama. Järgnev ehmatas nii mõnegi seni väliselt presidendi toetamist teeselnud poliitiku oma sõnu sööma.

Edasi lugemiseks: