Kommentaar

Teise sambaga sundliidetu: kuidas mitte toetada valitsust ega panku? (14)

Alo Ervin, kodanik, teise sambaga sundliidetu, 5. jaanuar 2021 11:39
Foto: Julia Vakina
Mõne päevaga on pensioni teisest sambast lahkumise avalduse esitanud juba 12 000 inimest, selle loo avaldamise ajaks veelgi enam. Kas kõigil neil on pensioniks kogutut tõepoolest esimesel võimalusel hädasti tarvis või on põhjus mujal? Vilets tootlus? Soov mitte toetada praegust valitsust?

Kui lahkumist ei tingi mitte kriitiline rahahäda, vaid tahtmine pankadele või valitsusele käru keerata, võiks avalduse esitamisega oodata, et mitte endale karuteenet teha.

Kui on põhimõtteline soov pankadele varasema viletsa tootluse ja kõrgete tasude eest kätte maksta ning Tulevas koguda ei taha, siis praeguse info järgi peaks LHV pangas saama pensioni investeerimiskontot täiesti tasuta kasutada, kui üldse ei investeeri (hoiad lihtsalt rahana), hoiustad tähtajaliselt või toimetad Balti börsil – siinsete kohalike väärtpaberite hoidmine ning ost-müük on teenustasuta. Sel juhul ei teeni pank sentigi. Või teenib väga vähe, kui teed korraliku eeltöö järel mõne suurema tehingu ka välisväärtpaberite, näiteks laiapõhjaliste börsil kaubeldavate fondide (ETF) soetamiseks.

Seega lihtsalt pankade kasumi vähendamiseks pole mõtet teisest sambast välja astuda. Juba kogutu ja uute sissemaksete suunamine pensioni investeerimiskontole võiks olla hea variant neile, kes tunnevad investeerimise vastu sügavat huvi, aga üheski pensionifondis olla ei taha ega soovi ka riigile 4% brutopalgast täiendavalt ära anda, vaid tahavad, et see raha oleks nende enda pärandvara hulgas. Pensioni teise samba – ja pensioni investeerimiskonto – varad on nimelt täies ulatuses pärandatavad, kui inimene ei ole raha välja võtnud ega sõlminud ühtegi lepingut väljamaksete saamiseks.

Vähem raha valitsusele

Miskipärast levib arusaam, et kui riiki ei usalda, siis oleks tark raha teisest sambast välja võtta. Kui pensioniiga on käega katsuda, siis vast tõesti, kui aga alles kaugel, tasuks ehk edasi lugeda.

Nimelt tähendab teisest sambast lahkumine ja raha väljavõtmine ühtlasi seda, et enne kümne aasta möödumist ei saa paraku uuesti liituda. Ja selle aja jooksul läheb 4% brutopalgast sotsiaalmaksuna otse riigieelarvesse – valitsuse ja riigikogu käsutusse.

Kui valitsust ei usalda, siis milleks neile raha juurde anda?

Täiendav sotsiaalmaks tänaseid pensionäre ei aita

Praegused pensionärid saavad nagunii riigilt täpselt nii palju nagu on ette nähtud, pluss natuke võivad poliitikud populaarsuse ostmiseks riigieelarvest juurde maksta, ent esimese samba süsteem on nii ehk naa defitsiidis. See tähendab, et osaliselt tulevad praegused pensionid riigi muude kulutuste arvelt – või laenurahast.

Kui nüüd inimesed astuvad teise samba süsteemist välja, siis praegused pensionärid ei hakka seetõttu rohkem pensioni saama, vaid riik saab raha juurde, et teha rohkem rumalusi – samas stiilis nagu Saaremaa süvasadam, Estonian Air, Koidula raudteepiiripunkt.

Teisest sambast lahkujatele jääb küll alles 2% brutopalgast, mis varem läks teise sambasse, ent selle pisku pealt tuleb samuti viiendik tulumaksuna riigile anda. Praeguse seisuga jääb siis varasemale netopalgale lisaks kätte 1.6%.

Näeme, et kui ei ole suurt sisemist soovi järgmised kümme aastat riigieelarvesse täiendavalt panustada – olenemata sellest, kes on valitsuses ja millist poliitikat aetakse! –, tasuks vähemasti neil inimestel, kel pensioniiga kaugel, esmalt veel aru pidada. Väljuda saab ju hiljemgi.

Samal teemal

04.01.2021
RAHA VÄLJA! Kolme päevaga lammutas teise pensionisamba 12 000 pettunut