Maailm

Ühendkuningriigi kohtunik: WikiLeaksi asutajat Julian Assange'i USA-le välja ei anta (7)

Toimetas Aare Kartau, 4. jaanuar 2021 17:33
Kohtukunstniku Elizabeth Cooki nägemus otsust kuulavast Julian Assange'ist.Foto: AP/Scanpix
Londoni kohus teatas esmaspäeval, et WikiLeaksi asutajat Julian Assange'i ei anta USA-le välja. Kohtuniku sõnul takistab seda mehe nõrk vaimne tervis ja suitsiidioht, vahendavad BBC ja Reuters.

49aastast Julian Assange'i süüdistatakse tuhandete salastatud dokumentide levitamises WikiLeaksi keskkonnas aastatel 2010 ja 2011. Suur osa salajasest informatsioonist oli seotud Afganistani ja Iraagi sõdadega. USA võimude väitel rikkusid Assange'i paljastused seadusi ja panid inimelud ohtu. Washington on tema kohta esitanud 18 süüdistuspunkti. 

Samal teemal

Assange'i advokaatide väitel on mehele esitatud süüdistused poliitiliselt motiveeritud ja nende taga on president Donald Trump. Ameerikas ootaks Assange'i maksimaalselt 175aastane vanglakaristus, ent USA valitsus on maininud, et tõenäoliselt saadetaks ta trellide taha neljaks kuni kuueks aastaks.

Londoni Old Bailey kohtumajas toimunud istungil lükkas kohtunik Vanessa Baraitser tagasi peaaegu kõik Assange'i juriidilise meeskonna argumendid, ent tõdes, et ei saa teda USA-le välja anda. Kohtunik tõi põhjuseks WikiLeaksi asutaja vaimse tervisega seotud probleemid – Baraitseri sõnul eksisteerib reaalne oht, et Assange võib sooritada Ameerika Ühendriikidele väljaandmise korral enesetapu. „Üldine mulje on see, et tegu on depressiivse ja mõnikord meeleheitesse kalduva mehega, kes kardab oma tuleviku pärast,“ teatas kohtunik, kelle arvates ei suudaks USA Assange'i potentsiaalset enesetappu ära hoida. Kohtuniku hinnangul oli piisavalt tõendeid selle kohta, et Assange vigastab ennast.

Kohtusaalis viibis otsuse teatavakstegemise ajal ka Assange'i kihlatu Stella Morris, kellega on Assange'il kaks poega. Istungi lõppedes nutma puhkenud Morrist lohutas tema kõrval istunud WikiLeaksi peatoimetaja Kristinn Hrafnsson. Assange ise sulges otsust kuuldes silmad. Väljaandmisest keeldumist tunnustasid ka mitmed Briti poliitikud. 

USA võimudel on otsuse edasikaebamiseks aega 14 päeva. Ilmselt nad seda võimalust ka kasutavad. Seega ei pääse WikiLeaksi asutaja viivitamatult Londoni Belmarshi vanglast välja. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee