Eesti uudised

Läänemaa vald nõuab hundi küttimislubasid, keskkonnaameti hinnangul probleeme pole (18)

Toimetas Marvel Riik, 1. jaanuar 2021 10:12
Eesti rahvusloom hunt on Läänemaal jätkuvalt jututeemaks.Foto: Keskkonnaagentuur
„Ei möödu nädalatki, kui piirkonnas ei nähta hunte ja seda isegi päise päeva ajal,“ kirjutas Läänemaa Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus kõrgeima võimu esindajatele. Keskkonnaameti jahinduse juhataja Aimar Rakko vastusest aga selgub, et piirkonnas probleem pole, kuna ametitele on laekunud vaid paar metsakutsu rünnakut.

Lõhmuse mure tuleneb Piirsalu külast, mille külavanem Lea Lai pole rahul otsusega, et piirkond jäi tänavu ilma hundi küttimislubadest. Lõhmus tuletas meelde, et sarnane asi juhtus ka mullu, kuid hiljem väljastati kolm luba, millest üks suudeti ära kasutada.

Samal teemal

„Keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi väited vähenenud huntide arvukusest antud piirkonnas ei ole tõsiseltvõetavad. Kohalike elanike sõnul on huntide arvukus tõusuteel vastupidiselt Keskkonnaametnike väidetele. Ei möödu nädalatki, kui piirkonnas ei nähta hunte ja seda isegi päise päeva ajal. Viimaste aastate lumevaesed talved on pärssinud nii jahipidamist huntidele kui loendust,“ kirjutas vallavanem, kelle sõnul pole tõsiseltvõetavad ka ametkondade soovitused rajada kiskjatõrjeaiad, sest need ei ole efektiivsed ega takista ründeid, kuna hunt on õppimisvõimeline ja tark loom.

Lõhmus toob veel välja, et kuigi riik kompenseerib omanikule hundikahjud, ei korva see aga nende elutööd ja moraalset kahju. „Mitmedki loomapidajad on huntide murdmiste tõttu loomapidamisest loobunud,“ märkis ta. „Liigse bürokraatia tõttu ei ole inimesed kõiki huntide rünnakuid registreeritud vaid pöörduvad abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole.“

Vallavanem palub olukorrale ametlikku lahendust, sest vastasel juhul võivad kodanikud hakata probleeme omal käel lahendama ehk salaküttimisega. „Kui ametkonnad ei reageeri, siis reageerivad inimesed ise ja mitte seaduslikul viisil. Andmed huntide arvukusest muutuvad sel juhul veelgi ebamäärasemaks.“

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko hindab olukorda Piirsalu küla ümbruses läbi ametlike dokumentide ning nende järgi ei ole hundid viimasel märkimisväärseid kahjustusi tekitanud.

Piirkonnas on murtud lambaid kahel korral: 25. jaanuaril 2020 (3 utte ja 1 vigastud) ja 14. septembril 2020 (11 lammast ja 4 haavatud). Samas võttis amet meedia vahendusel teatavaks, et septembris murti huntide poolt kolm koera.

„Kokkuvõtvalt võib öelda, et kariloomadele tekitatud kahjustused on võrreldes naabruskonnas (eelkõige Rapla ümbruses) tekitatuga üsna marginaalsed (Rapla ümbruses on hetkel murtud üle 400 looma),“ selgitas Rakko vallavanemale. „Piirkonna inimestega suheldes oleme rõhutanud, et tekkivatest kahjustustest tuleb kindlasti teavitada keskkonnaametit, et kindlaks saaks teha kahju tekitaja ja juhtumi akteerida. Kui murdmistest jäetakse teatamata, ei ole keskkonnaametil võimalik probleemi küttimislubade andmisega reguleerida.“

Ühtlasi polnud Rakko nõus väitega, et kiskjatõrjeaedadest pole kasu. Kui aed on püsti pandud vastavalt nõuetele, väheneb rünnakute tõenäosus kordades, keskmiselt 4–10 korda.

Piirsalu külavanema Lea Lai on vallavanemale kirjeldanud, et 170 inimesega külas pole hunt enam mingi võõras metsaasukas. „14. novembril kell 18.14 läksid kolm hunti Sihi tee alguses asuva endise koolimaja ja elamu vahelt, sisuliselt küla keskelt. Bussipeatus, kust hommikul vara ja õhtul lähevad bussi peale väiksed lapsed ja eakad, jääb antud kohast 100 m kaugusele,“ tõi Lai välja ohumärke.

Loe SIIN, miks Raplamaa kahjustused on võrreldes teiste piirkondadega suuremad.

Samal teemal

04.02.2020
VIDEOD | Ulukispetsialistid hoiatavad: koduõuele tuleb murdma lühikese lapsepõlvega hunt, kes ei suuda metslooma tabada
28.01.2020
ÕL VIDEO | VERINE KURBMÄNG KODUÕUEL! „Emme, mis loom see on?“ ehk Kuidas lumetu talv lasi huntidel vabalt võimutseda
02.01.2020
Metsik Lääs Läänemaal: hirmuvalitseja hunt murrab koduloomi kuis tahab