Kommentaar

Eimar Rahumaa | USA: veel kolm nädalat ootust (7)

Eimar Rahumaa, õigusteadlane, 31. detsember 2020 21:20
Foto: Reuters/Scanpix
Annus horribilis?

Maailmas tehakse kokkuvõtteid aastast ja sajandi teisest aastakümnest. Meedia korraldatud ühes küsitluses, kus inimest tänavalt paluti kolme sõnaga iseloomustada lõppevat aastat, sai reporter hingepõhjast tuleva vastuse: „Ei jõua enam!” .

Majanduslangus on olnud suurim alates Teisest Maailmasõjast, keskeltläbi -4,2%, riikide võlg suurenes hüppeliselt. Eriti ränk oli 2020 vaestele ja nälga kannatavatele. Üksnes viiendikus maailmas (loe: Hiinas) majandus pisut kasvas. Samas on riikide  kapitaliturud ja aktsiate börsid  suurepäraselt vastu pidanud, sest need rehkendavad tulevikuga, olukorraga vähemalt pool aastat ettepoole. Järelikult arvestatakse, et asi saab muutuda ainult paremaks. Ka suurimad pessimistid loevad, et kuigi me peame õppima tulevikus uue viirusega koos elama, et pandeemia teisendub endeemiaks (üksikud tulevased kolded siin ja seal), et tuleb veel vastu pidada kaks-kolm kuud. Siis vaktsiin(id) taastavat laias laastus normaalsema läbikäimise. Juba ilmub kirjutisi, mis prognoosivad, et tõus tuleb kiire ja jõuline, majandus on hüppevalmis, pihta said esmajoones kiirelt taastuvad valdkonnad nagu turism ja selle ümber keerlev; tööjõumahukad ettevõtmised, kus kvalifikatsioon nii kiiresti ei hääbu.

Säherdusele sissejuhatusele olukorrast on kaalukaid vastuväiteid, alates argumendist, et murrangulisel ajal on tulevikku kasutu prognoosida, trendid ei toimi, areng on katkestatud, kuni selleni välja, et suurem pilt koosneb nüüdisajal nii paljudest eri värvi ja suurusega (riikide)pusledest, mistap terve maailm on  - imelik küll - globaliseerumisele vaatamata (või just selle tõttu - kõik muutub välgukiirusel, interneti kiirusel) nii fragmentiseerunud. Sestap olgem rahul väiksema suutäiga, piirdugem USAga.

Võimalikud variandid

Kolm kuupäeva on tähtsad: 5. jaanuaril toimuvad Georgia osariigis senaatorite valimised, millest nii palju on juttu olnud. 4. jaanuaril külastab osariiki Trump, et anda valimistele viimast särtsu ja hoogu juurde ning sedaviisi viia vabariiklased võidule. Demokraadid peavad võitma mõlemad kohad, et parteidel oleks Ülemkojas tasakaal ning otsustavaks hääleks kujuneks asepresident Kamala Harrise kui eesistuja hääl. Mitmesuguste ametite täitmisel on senaatorite nõusolek vajalik, komisjonide päevakordadest ja otsustest (mis sõltuvad üldisest jõudude vahekorrast üldkogul) rääkimata. Vabariiklaste ülekaal Senatis pärsiks Bideni vabadust. Omal ajal sai ta seda asepresidendina Barack Obama valitsuses küllalt maitsta, kui vabariiklastel oli enamus. Praegune olukord on pisut paradoksaalne: kui Trump jätaks 3. novembri valimiste siunamise ja süüdistused, et ta kaotas tänu hiiglaslikele võltsimistele, siis oleksid vabariiklased kindlasti võidumehed Georgias. Paraku pole seda juhtunud ja ma ei usu, et Trump sellest loobuks. Seepärast on ka vastupidne tulemus, vabariiklaste mõlema koha kaotus, täiesti võimalik ehkki vähem tõenäoline.

6.jaanuaril toimub Kongressi mõlema koja ühine istung, kus avatakse osariikidest saadetud suletud ümbrikud, mis sisaldavad pitstatitega varustatud ( osariigi seadustele vastavalt kinnitatud ja kuberneride poolt alla kirjutatud) valijameeste nimekirju. Kongress peab need kinnitama ja sellega on 3.novembri presidendi valimiste tulemused saanud seaduse jõu. Praegu käib riigi meedias laialdane arutelu, kuidas tõlgendada riigi sellekohast, üle kahe sajandi vanust praktikat ja konstitutsiooni teksti. Jutt on eelkõige sellest, kas Kongressil on pädevus oma äranägemise järgi õigus hakata valijameeste nimekirju arutama, neid kas kinnitada, muuta, tühistada, või on’s selle protseduuri puhul osariikidel oma nimekirja kinnitamisel ainupädevus, ehk teisiti öeldes: Kongress ei saa nimekirju korrigeerida, ka mitte tühistada ega avada arutelu selle tegemiseks. Praeguse pildi järgi - nagu öeldakse - jääb mõlemal poolel õigust ülegi. Ka siin on Georgia valimistel suur tähtsus, sest Esindajatekojas on demokraatidel ülekaal. Tundub siiski, et presidendi ambitsioonidega noorel Missouri senaatoril, tänasel sünnipäevalapsel Josh Hawleyl (41) on ambitsioon vaidlustada mitme osariigi nimekirjade õiguspäraus. Kindlasti leiab ta endale Esindajatekojast kaaslasi. Sel juhul parlamendi kojad arutavad kaks tundi nimekirju eraldi ning peavad jõudma ühisele otsusele võltsimiste suhtes. Nii kaugele muidugi asi ei lähe, ent, nagu öeldakse, abiks ikkagi… Hawleyl populaarsuse püüdmiseks, iseäranis Trumpi pooldajailt, sest 2024 ja uued presidendivalimised on kiired tulema.

Põhiseaduse kohaselt astub president ametisse 20. jaanuari keskpäeval, andes vande, mille võtab vastu Ülemkohtu esimees. Vande sisuks on, et president kaitseb, turvab ning täidab põhiseadust.

Enne ametist lahkumist on enamus presidente kasutanud armuandmisõigust. USA presidndil on õigus ka nö ettevaatavalt vabastada karistusest ja üldse juurdluse alt isikuid. Ta on seda ka juba teinud ja saanud kriitikanooli, et kõik armuandmised on olnud seotud Trumpile lojaalsete isikutega või tema poliitikaga. Armuaandmisega on seotud samuti teine diskussioon: kas presidendil on õigus armu anda ka iseendale? Põhiseaduses otsest vastust sellele pole, ent enamus asjatundjaid leiab, et säherduse õiguse rakendamine ( muide, esmakordselt riigi ajaoos) seaks kahtluse alla „võrdsus seaduse ees” ja ”keegi ei seisa seadusest kõrgemal” põhimõtted.

Taibud on pakkunud välja, et Trump läheb 19. jaanuaril erru, presidendiks saab siis põgusalt asepresident Mike Pence, kes teeks armuaandmise teoks.

 Põnevuse tõstmiseks märgin, et jõulupühade ajal pidasid Floridas Trumpiga nõu endine julgeolekunõunik kindral-leitnant Michael Flynn, ta advokaat Trumpile ülilojaalne Sidney Powell ning presidendi isikllik jurist, endine New-Yorgi legendaarne linnapea Rudy Giuliani. Millest? Ei tea, spekuleeritakse vaid, et Flynnil tulnud hiiilgav idee kasutada „õigluse jaluleseadmiseks“ ja „valimispettuse kõrvaldamiseks“ Kongressist mõjusamaid vahendeid…

Samal teemal

30.11.2020
PINEV OOTUS: president Joe Bideni saatuse määravad pastor ja filmitegija