SÕDA KUNSTIS: Kunstnik Maximillian Maksolly maal „Paju lahing“. Just Paju lahingus saadud haavad said Kuperjanovile saatuslikuks.Foto: Rahvusarhiiv
Hanno Ojalo 23. detsember 2020 12:00
24aastaselt lahingus langenud Julius Kuperjanov on kindlasti Vabadussõja kõige tuntum kangelane ja kuulub ka Eesti 20. sajandi suurkujude hulka. Kuperjanovlaste hulljulged retked ja kallaletungid ulatusid kuni 40 kilomeetri sügavusele vastase tagalasse, vahel Puurmanist koguni Tartuni välja tungides tekitati punaväelaste hulgas segadust ja äratati elanikkonnas lootust. Kuperjanovi kuradid olid bolševike juures väga kardetud.

24aastaselt lahingus langenud Julius Kuperjanov on kindlasti Vabadussõja kõige tuntum kangelane ja kuulub ka Eesti 20. sajandi suurkujude hulka. Kuperjanovlaste hulljulged retked ja kallaletungid ulatusid kuni 40 kilomeetri sügavusele vastase tagalasse, vahel Puurmanist koguni Tartuni välja tungides tekitati punaväelaste hulgas segadust ja äratati elanikkonnas lootust. Kuperjanovi kuradid olid bolševike juures väga kardetud.

Kuperjanovi partisanide pataljoni ametlik sünnipäev on 23. detsember 1918. Sel päeval sai ülemleitnant Julius Kuperjanov Eesti Rahvaväe 2. diviisi juhatajalt kolonel Ernst Limbergilt ametlikult loa erilise partisanide salga moodustamiseks. Loodud väeosa nimetati esialgu Kuperjanovi partisanide salgaks. Ametlikult nimetati seda kuni 25. jaanuarini 1919 siiski Tartu maakonna kaitsepataljoniks, siis lühikest aega Tartu partisanipataljoniks ja pärast Kuperjanovi surma 2. veebruaril 1919 juba järgmisest päevast alates Kuperjanovi partisanide pataljoniks.

Kuperjanovlaste lipul ja varrukaembleemil oli säärekontidega pealuu mustal taustal. Pealuumärki kasutasid Saksa ja Vene sõjaväe löögiüksused esimese maailmasõja ajal sageli. 

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad