Maailm

Hillary Clinton tundis Trumpi vastu häält andes kahjurõõmu (5)

Greete Kõrvits, 16. detsember 2020 17:53
Hillary Clinton New Yorgi valijameeste kogunemise lõpus aplodeerimas.Foto: AP/Scanpix
New Yorgi osariigi valijameeste kogu liige Hillary Clinton sõnas, et Donald Trumpi vastu hääle andmine oli üsnagi poeetiline. Mäletatavasti kaotas ta ise 2016. aastal valimised ega ole oma vastumeelsust USA praeguse riigipea vastu kunagi varjanud.

Ameeriklaste väljend poetic justice ehk poeetiline õiglus väljendab tunnet, mis sind valdab, kui saad kellelegi, kes on sinuga halvasti käitunud või muul viisil ebameeldiv olnud, tagantjärele ära teha, või siis tabab toda isikut mõni ebaõnnestumine. Eriti kui ebaõnn on mingit pidi seotud ebameeldivusega, mida kõnealune tegelane põhjustas. Antud juhul siis president Donald Trumpi kaotus seekordsetel presidendivalimistel Joe Bidenile.

Hillary Clinton andis esmaspäeva õhtul valijameeste kogus hääle koos abikaasa Billiga. Selle liikmeid valitakse osariigis võitnud erakonna ridadest. New Yorgis aga võitiski ülekaalukalt Biden.

Misasi on valijameeste kogu? Taas tasub meenutada, et teatud mõttes ei toimu Ameerikas presidendi otsevalimisi. Nende omapärases süsteemis koguneb pärast novembrikuist valimispäeva igas osariigis hääli andma valijameeste kogu, mis koosneb osariigis võitnud partei liikmetest. Valijameestelt eeldatakse võitjapartei kandidaadi eelistamist. Ehkki ajaloos on olnud ka nn truudusetuid valijamehi, kes oma osariigi rahva enamuse tahte vastu lähevad, siis Joe Bidenil seda muret polnud. Tema võit oli tõtt-öelda ka piisavalt suur, nii et paar „truudusetut“ poleks seda ringi pöörata saanudki: 306–232. Võiduks vajab kandidaat vähemalt 270 valijamehe häält. Valijamehi võetakse igast osariigist selle elanike arvu alusel. Mõni väiksem osariik võib olla suurema tähtsusega, kui tema elanike eelistus pole ette teada (enamike puhul on) ning otsustab suurema kaaluga kui mõni hiigelosariik selle, kes presidendiks saab. Nende osariikide nimel käib ka põhiline valimisvõitlus. Näiteks 2000. aastal sai otsustavaks toona 25 valijamehega Florida osariik. Teistel osariikidel õnnestus oma hääled kahe kandidaadi vahel niivõrd tasavägiselt ära jagada, et kuigi Al Gore sai Ameerika rahvalt rohkem hääli, kaotas ta valimised, kuna Florida läks ikkagi George W. Bushile. Kõige vähem saab ühel osariigil olla kolm valijameest, ent see ei vasta mitme miniosariigi tegelikule rahvaarvule. Valija häälel väikseimas osariigis Wyomingis on seega hoopis suurem kaal kui suurima rahvaarvuga Californias.

Hoolimata sellest, et ta oli ise kogu liige, teatas Clinton kohe selle järel Twitteris, et tema soosib valijameeste süsteemi tühistamist ehk päris otsevalimisi. Temaga on sama meelt paljud ameeriklased, kuid mitte kõik. Üks põhjus, miks ameeriklased oma riigipea poolt otse hääletada ei saa, tuleneb ka sellest, et ühele nende kahest põhierakonnast poleks see kuigi kasulik. Vabariiklaste partei on viimase 30 aasta jooksul rahva enamuse poolehoiu võitnud vaid ühel korral (2004, Bush vs. Kerry).

Võib ka öelda, et valijameeste süsteem on aegunud seetõttu, et ammu ei ole mõtet enam rääkida osariikide eelistustest, vaid eelistustest vastavalt elukohale: linn, äärelinn (suburbia), maakoht, väikelinn. New Yorgi osariik hääletas Bideni poolt suuresti seetõttu, et seal asub gigant New York City, kes moodustab suurema osa New Yorgi rahvastikust. Hulk osariigist väljaspool linnu ehk maapiirkondades elavaid inimesi on valimiskaarti vaadates selgelt teise eelistusega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee