Eesti uudised

Eesti Panga prognoos: kardeti hullemat majanduslangust (2)

Toimetas Triinu Laan, 16. detsember 2020 10:49
Foto: Teet Malsroos
Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi hakkab Eesti majandus kriisist taastuma 2021. aastal ja saavutab kriisieelse taseme juba järgmise aasta teises pooles. Samas on Eesti majanduse väljavaade ebakindel.

Tänavu kahaneb majandus 2,5 protsenti, mis  on palju pehmem langus, kui koroonakriisi puhkedes kardeti ning ühtlasi ka üks väiksemaid Euroopas. Suhteliselt väiksem tagasilöök teeb kergemaks ka kriisist väljumise. Kui vaktsineerimine osutub edukaks ja viiruse levik saadakse järgmise aasta esimeses pooles kontrolli alla, hakkab majandus uue aasta teises kvartalis taas kasvama ja 2021. aasta majanduskasvuks kujuneb 2,9 protsenti.

Majanduse kiire tagasipõrge selle aasta kolmandas kvartalis tõendas, et piirangute kadudes on Eesti majandus võimeline kiiresti kosuma. 

Paindliku tööturu tõttu on hõive järsult vähenenud ning abi tuleb suunata töötute aitamiseleKuigi Eesti majanduslangus on seni olnud üks pehmemaid, on hõive vähenenud ulatuslikumalt kui enamikes teistes Euroopa riikides. Rahvusvahelises võrdluses paindlik tööturg võimaldas hõivel juba kevadsuvel uute oludega kiiremini kohaneda, mida kinnitab seegi, et töötasuhüvitise lõppemisele ei järgnenud ulatuslikku koondamislainet ning koondamiste arv ei kasvanud ka oktoobris-novembris. Tööpuuduse määr viiruse teise laine tõttu siiski mõnevõrra tõuseb ja tipneb 2021. aasta alguses pisut enam kui 10 protsendi juures, langedes 2023. aastaks seitsme protsendi lähedale.

Eesti majanduse väljavaade on ebakindel

Kuigi vaktsiiniuudised suurendavad lootust kriisist jagu saada, on prognoosiga seotud määramatus endiselt väga suur, sest pandeemia kulg ning sellest tulenevalt ka piirangud ja nende mõju majandusele võivad oodatust märkimisväärselt erineda. Kuigi prognoosi põhistsenaariumi järgi kasvab majandus järgmisel aastal 2,9 protsenti, siis negatiivse stsenaariumi kohaselt võib Eesti majandus järgmisel aastal 1,8 protsenti kahaneda. 

Põhiprognoosi kohaselt jääb riig eelarve puudujääki ka siis, kui majanduse maht on 2022. aastaks täielikult taastunud kriisieelselt prognoositud tasemele. Kõige tõenäolisema prognoosistsenaariumi järgi jõuab majandus enne kriisi prognoositud rajale tagasi 2022. aastal. Valitsus ei suuda aga eelarvet kehtiva riigieelarve strateegia kohaselt selleks ajaks tasakaalu viia. Seega on Eesti senise eelarvepoliitika säilides sunnitud valitsuse püsivate kulutuste ja investeeringute katmiseks võlakoormat suurendama ka pärast kriisist taastumist.

Riigi võlakoormuse piiramatu kasvu peatamine eeldab olulist suunamuutust eelarvepoliitikas. Valitsemissektori eelarve püsis struktuurses puudujäägis juba enne kriisi ja püsikulude tõus sotsiaaltoetuste näol hoiab eelarve struktuurses puudujäägis ka järgmistel aastatel. Selleks, et riigi võlakoorem kestvalt ei kasvaks, peaksid riigi kulud edaspidi kasvama majanduskasvust aeglasemalt või tuleb suurendada maksukoormust.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee