Euroopa Komisjoni teatel on meetmete eesmärk reguleerida suhteid ajavahemikul, mil kokkulepet ei ole. Kui kokkuleppeni ei jõuta, lõpevad eriolukorra meetmed pärast kindlaksmääratud ajavahemikku.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et läbirääkimised on siiski endiselt pooleli, kuid kuna üleminekuperioodi lõpp on väga lähedal, pole võimalik garanteerida, et ka juhul, kui kokkulepe saavutatakse, saab see õigel ajal jõustuda. „Peame olema valmis kõigeks – ka selleks, et 1. jaanuaril 2021 meil kehtivat kokkulepet Ühendkuningriigiga pole. Seepärast ka need ettepanekud, mille täna esitame,“ teatas von der Leyen.

Komisjon on juba varem kutsunud kõiki sidusrühmi kõigis sektorites üles valmistuma kõigi võimalike stsenaariumide käivitumiseks 1. jaanuaril 2021. Kuigi leppeta lahkumine põhjustab häireid paljudes valdkondades, mõjutaks see mõnda sektorit eriti rängalt, kuna neil puuduvad varulahendused. Seepärast esitas komisjon täna neli määruseettepanekut, millega leevendatakse teatavaid häireid, mis tekivad 1. jaanuaril, kui Ühendkuningriigiga kokkuleppele ei jõuta. Need puudutavad järgmist:

• Lennuühendus – ettepanek, millega tagatakse teatavate lennuteenuste osutamine Ühendkuningriigi ja ELi vahel 6 kuuks, tingimusel et Ühendkuningriik tagab sama.
• Lennuohutus – ettepanek, mille kohaselt saab jätkata ELi õhusõidukeid puudutavate ohutussertifikaatide kasutamist, vältides nii ELi õhusõidukitele lennukeelu kehtestamist.
• Maanteeühendus – ettepanek, mis tagab nii kaupade kui ka reisijate maanteeveo 6 kuuks, tingimusel et Ühendkuningriik tagab ELi veoettevõtjatele sama.
• Kalandus – ettepanek, millega luuakse asjakohane õigusraamistik kuni 31. detsembrini 2021 või kuni Ühendkuningriigiga on sõlmitud kalanduskokkulepe (olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem). Eesmärk on tagada ELi ja Ühendkuningriigi laevade jätkuv vastastikune juurdepääs üksteise vetele pärast 31. detsembrit 2020.

Euroopa Komisjoni hinnangul on valmisolek 1. jaanuariks praegu olulisem kui kunagi varem. Häired tekivad igal juhul – ka siis, kui EL ja Ühendkuningriik oma suhetes kokkuleppele jõuavad –, mis on paratamatu tagajärg, mille toob kaasa Ühendkuningriigi otsus liidust, ühtselt turult ja tolliliidust lahkuda.

Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020. Toona leppisid pooled kokku kuni 31. detsembrini 2020 kestvas üleminekuperioodis, mille jooksul kohaldatakse Ühendkuningriigi suhtes jätkuvalt ELi õigust. Euroopa Liit ja Ühendkuningriik on kasutanud seda perioodi selleks, et pidada läbirääkimisi oma tulevase partnerluse tingimuste üle. Nende läbirääkimiste tulemus ei ole veel teada.

Boris Johnson: väga suur võimalus, et lepet ei tule

Suurbritannia peaminister Boris Johnson kommenteeris läbirääkimisi neljapäeva õhtul, et need ei taha kohe kuidagi minna. Ta palus briti äridel ja rahval valmistuda selleks variandiks. Läbirääkimised pole küll veel läbi, ent näib, et uuest aastast algab segane olukord. Briti äridele on kaubandusleppeta Brexit paraku suuremaks hoobiks kui euroliidu omadele. Viimane on tervikuna nende suurim kaubanduspartner, samas kui ehkki ÜK on Euroopa Liidule kahtlemata väga tähtis, edestavad teda USA ja Hiina. Euroopa Liitu läks 2019. aastal 43 protsenti ehk ligi pool ÜK ekspordist, riiki sisse tulnud välistoodangust pärines suts üle poole (52%) EList.