Maailm

IIRIMAADE PIIR BREXITI JÄREL: euroliidu ja brittide läbirääkimistes toimus viimaks läbimurre 

Toimetas Greete Kõrvits, 8. detsember 2020 22:01
Foto: AP/Scanpix
Euroopa Liit ja Suurbritannia jõudsid teisipäeval põhimõtteliselt kokkuleppele, mida hakata peale kahe Iirimaa – Iiri vabariigi ning Ühendkuningriigi osaks oleva Põhja-Iirimaa maismaapiiriga.

Kuigi räägime Ühendkuningriigist sageli kui saareriigist ning õieti ta seda ju ka on, eksisteerib tal Iiri saare peal ka üks maismaapiir. Iirimaa kuulub teatavasti Liitu ega plaani naabri jälgedes minna. Pärast 1998. aasta rahulepet pole piiriküsimus nii põletav olnud, kuid pärast Brexiti referendumit (ja selle mitmekordset edasilükkamist) kerkis taas teemaks mure. Euroopa Liidu ja sellest välja jääva maa vahel ei saa olla samasugust muretut piiriületust, piiriülest kaubandust jms. Sellised tingimused rikuksid aga Suure Reede rahulepingut ning paneksid ohtu rahu Põhja-Iirimaal.

Samal teemal

Läbirääkimiste tulemusel loobub ÜK peatselt kavandatavas uues äriseaduses kõigist Põhja-Iirimaaga seotud klauslitest, kirjutab The Guardian. Põhjaiirlased kurdavad juba niigi, et neist on saanud vägikaigas, mida kord ühele, kord teisele poole kistakse. Karmimad Brexiti-meelsed britid aga peavad vastuvõetamatuks, et euroliidule Põhja-Iiri küsimuses mingigi otsustusõigus jääks. Mis mõte on välja hüpata, kui sabaots ikka sisse jääb?

Mõned suurfirmad võivad loobuda või vähendada (vähemalt mõneks ajaks, kuni selgus majas) kaupade tarnimist Põhja-Iirimaale. Ettevõtted ei tea, kas regiooni saadetav kraam vajab mingit erimärgistust või kuidas Põhja-Iirimaaga äritsemine nüüd välja nägema hakkab. Kaupadest ilmajäämine võib Põhja-Iiri habrast rahu veelgi enam häirida.

Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust 31. jaanuaril. 2020. aasta lõpuni kestab üleminekuperiood, mille jooksul peaksid kaks osapoolt kokkuleppeni jõudma, et vältida tollimaksusid ja majanduskahjusid, millega niigi juba ähvardab ka koroonapandeemia. Selgesõnalist lepet vajab Ühendkuningriik majanduslikus mõttes rohkem kui euroliit. Viimane on tervikuna nende suurim majanduspartner, samas kui ehkki ÜK on Euroopa Liidule kahtlemata väga tähtis, edestavad teda USA ja Hiina. Euroopa Liitu läks 2019. aastal 43 protsenti ehk ligi pool ÜK ekspordist, riiki sisse tulnud välistoodangust pärines suts üle poole (52%) EList.

Reuters vahendab Briti peaministri Boris Johnsoni sõnu, kes möönis, et võib tulla hetk, mil riik peab tunnistama, et lepet ei tulegi ning läbirääkimistest loobuma. Siiski kavatseb ta leppe nimel võidelda, lubas ta.

Samal teemal

27.10.2020
Viimane pingutus: Suurbritannia segane saatus peaks selguma nädalavahetusel
08.10.2020
Boris Johnson on Bideni võidu järel surve all, et Suurbritannia ei lahkuks EL-ist lepinguta
01.09.2020
AI-AI! Britid said Brexiti kohustuste rikkumise eest noomida