Eesti uudised

PIMEDUSE VARJUS: mida teeb Tallinna loomaaed omatahtsi sinna kolinud metskitsedega? 

Kristiina Tilk, 8. detsember 2020 15:42
Foto: Kenno Soo
Tähelepanelik Õhtulehe lugeja märkas esmaspäeval, mil linn kattus pimeduse varjuga, et Tallinna loomaaed üritab kinni püüda loomaaias vabalt elavaid metskitsi. „Kas jäävad ellu ning asustatatakse ümber või lähevad lõvidele toiduks?” tunneb ta huvi.

Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran ütleb, et omatahtsi loomaaia territooriumile elama kolinud metskitsede arvukus on aastatega kasvanud niivõrd suureks, et neil tuleb välja mõelda plaan populatsiooni vähendamiseks. Eile õhtul loendati territooriumil enam kui 20 kitse, aga nende tegelik arvukus võib osutuda kaks korda suuremaks.

Samal teemal

Ühtki metskitse pole plaanis teistele loomadele toiduks anda. Maran loodab, et neil õnnestub uinutipüssiga suigutatud metskitsed transportida tagasi loodusesse. Seda, kas plaan ka päriselt toimib, Marani sõnul esmaspäeva õhtul loomaaias katsetatigi. „Pimedas tuleb seda teha sellepärast, et sel ajal on kitsed aktiivsemad ning päeval on territooriumil külastajad ja siis me uinutipüsse kasutada ei saa. Kui aga uinutipüssiga ei õnnestu, siis peame paraku kaaluma ikka päris jahi moodi asja.”

Marani sõnul vähendati loomaaias kitsede arvukust ka aastaid tagasi, kuid toona kasutati viisi, mis talle suurt ei sümpatiseeri. Nimelt püüti siis kitsed aedikusse. „Ma seda ei tahaks kuidagi teha, sest see oli kitsedele üsna frustreeriv.”

Kitsed ei ole aga üldse mitte ainsad metsaelanikud, kes end Tallinna loomaaias mugavalt tunnevad. Aastate jooksul on seal nähtud toimetamas nii rebaseid, nugiseid kui ka mägraperekonda ja mõnd aega tagasi elanud seal omatahtsi üks põdergi. Vahe on aga selles, et teised loomad on tulnud ja läinud, kitsed otsustasid aga paikseks jääda.

Maran märgib, et ega tal isiklikult vabalt ringi silkavate kitsekeste vastu midagi ei ole – vastupidi, nad on täitsa toredad –, kuid nendega on üks häda. Nimelt kuna kitsede spetsiaalset toitmist ette nähtud pole, otsivad nad endile ise süüa. See tähendab aga, et muu söödava kõrvalt on nad ampsanud suutäisi ka hinnalistest taimedest ja kui kitsede arvukus jätkuvalt kasvab, ei jää taimedest enam midagi järele.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee