Eesti uudised

Kohtunike ühing kritiseerib justiitsministeeriumi digitoimiku väljatöötamisplaani (2)

Siim Randla, 8. detsember 2020 08:27
Kohtutoimik. Foto: Arno Saar
Kohtunike ühing on korduvalt rõhutanud, et digitaalsed lahendused peavad kohtuniku tööd toetama, lihtsustama ja aitama tal aega kokku hoida, kuid  praeguses seisus justiitsministeeriumi kavandatav  tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine, mis puudutab digitaalset kohtutoimikut,  neid eesmärke pigem ei täida.

Justiitsministeerium saatis juunis Eesti Kohtunike Ühingule arvamuse andmiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise (digitaalne kohtutoimik) väljatöötamiskavatsuse, kus kavandatavate muudatustega soovitakse anda kõikides tsiviil- ja haldusasjades digitaalsele kohtutoimikule (DT) õiguslik jõud. Pabertoimikut tohib jätkuvalt pidada, aga sellel oleks üksnes informatiivne tähendus.

Kohtunike ühing leiab, et digitaalsele kohtutoimikule õigusliku jõu andmiseks on kindlasti vajalik poliitiline otsus parlamendi tasemel ning vajalike seadusemuudatuste vastuvõtmine riigikogus.

Ühing nendib, et kava väljatöötamiskavatsus on liiga üldsõnaline ning selles puuduvad konkreetsed ettepanekud, millistest põhimõtetest lähtuvalt tuleks tsiviilmenetluse seadustiku  ja selle asjakohased rakendusakte muuta. Kui muudatustega soovitakse kogu kohtumenetlus tsiviil- ja haldusasjades viia üle digitaalsetele lahendustele, nt ka istungite läbiviimine, protokolli helisalvestuse tähendus, menetlusdokumentide koostamine, on menetlusseadustiku üksikute sätete muutmine ilmselgelt ebapiisav ning läbi tuleks viia seadustiku üldisem revisjon, seisab Eesti Kohtunike Ühingu esimehe Indrek Parresti vastuses justiitsministeeriumile.

Seadusemuudatuste ettevalmistamiseks tuleks esmalt välja selgitada, kas Eesti ühiskond on valmis ning soovib tsiviil- ja haldusasjade menetlemisel täielikult digitaalsetele lahendustele üle minna.

Kindlasti on ühiskonnas liikmeid, kes ootavad uute infotehnoloogiliste võimaluste üldist rakendamist kohtusüsteemis ning kelle suhtlust kohtuga need lihtsustaks, märgib kohtunike ühing. Samas, kuigi inimeste võimalus kohtule dokumentide paberkandjal esitamiseks säilib, kinnitavad kohtunike igapäevased kogemused, et paljude menetlustes osalevate inimestega puudub kohtuasutustel võimalus digitaalses vormis suhelda.

Inimestel ei ole selliseks suhtluseks vajalikke tehnilisi vahendeid ja/või oskusi arvuti kasutamisel. Eelmärgitu käib eeskätt kõige haavatavamate elanikkonna gruppide, nt madalama haridustasemega inimesed, pensionärid, piiratud teovõimega või kinnises asutuses viibivad isikud ja kinnipeetavad kohta.

Ei ole alust arvata, et sellised menetlusosalised oleksid võimelised kasutama efektiivselt DT-d ning muid infotehnoloogilisi lahendusi, teatab kohtunike ühing.

Ühingu arvates ei ole ilmselt väljatöötamiskava koostamisel piisavalt arvesse võetud tõsiasja, et tehnilised takistused infosüsteemide kasutamisel (st süsteemi rikked) ilmnevad reeglina ootamatult ning sellisel juhul puudub kohtul üldse ligipääs kohtumenetlusega seotud infole (senini on kohus saanud taolistel juhtudel tugineda paberkandjal olevale toimikule).

Parrest märkis, et  paberivabale menetlusele täieliku ülemineku plaaniga justiitsministeerium jätkuvalt tegeleb ning sama väljatöötamiskavatsusega seonduvat arutati ka septembris peetud kohtute haldamise nõukoja istungil. Parrestile teadaolevalt vajavad esmalt täiendavat arendamist kohtute infosüsteemi ja digitoimiku infotehnoloogilised lahendused. „Alles pärast seda on ilmselt mõtet rääkida taas põhjalikumalt seadusemuudatustest.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee