Aleksei Morgunov | Kellele me anname koroonaviiruse teemal sõna? (5)

Aleksei Morgunov, proviisoritudeng, 2. detsember 2020 20:18

Hetkel on raske olukord, mis on seotud eeskätt epidemioloogilise olukorraga riigis ning maailmas üldiselt. Ühiskonnas valitseb hirm ning paljud ei tea, mis edasi elu toob. See on väga hea aeg alternatiivmeditsiini harrastajatele ning dissidentidele selleks, et propageerida enda maailmavaateid, saavutades sellega ka üsna kiiresti populaarsust. Seetõttu arvan, et meedia ning sotsiaalvõrgustikud peaksid olema eriti ettevaatlikud selle suhtes, kellel millist infot lubada levitada.

Tuletan meelde diskussiooni, kus osalesid Arkadi Popov ning suunamudija Vladislav Kopõlkov. Sisuliselt oli see lihtsalt doktor Popovi aja mõttetu raiskamine, kuna ta pidi vaidlema meditsiiniliste teemade üle inimesega, kellel ei ole vastavat väljaõpet ega teadmisi.

Sama situatsioon oli ka ETV+ saates “Kes keda?”, kus meedikud pidid vaidlema Andrei Vestereniniga maskide kandmise vajaduse kohta. Kõige huvitavam oli see, et Vesterinen tõi suhteliselt absurdseid argumente stiilis, et meie vanaemad ei kandnud maske ja elasid õnnelikult. See on puhas populism, mis tegi talle ning tema üritusele maskide vastu Tallinna vabaduse väljakul.

Paljud kritiseerisid ajakirjanik Taavi Libe, et ta esitas protestiüritusel osalejatele teravaid küsimusi. Samas tegi Libe kõike õigesti, sest inimene peabki tundma end ebamugavalt oma harimatuse tõttu, muidu tal ei olegi motivatsiooni edasi areneda. Radikaalide vastu võitlemise meetodid peavadki olema radikaalsed.

Kas me tõesti anname teatud inimestele võimaluse jagada informatsiooni ilma, et me oleme veendunud, et see teave on tõestatud? Sotsiaalmeedias üks sektant soovitab organismi puhastada liitiumpreparaadiga, mis on väga tõsine ravim, mida kasutatakse psühhiaatrias ja mille kasutamine nõuab palju teadmisi. Instagrammis pakub astroloog autismi diagnoosimist horoskoobi abil. Kopõlkov ja Vesterinen jagavad enda maailmavaateid, mis enamasti koosnevad marginaalsetest pseudoteaduslikest teooriatest.

Ma arvan, et praegu peaks meedial peaks olema selge toimetuspoliitika. Enne avaldamist tuleb kontrollida, mida lubatakse Eesti rahvale pähe määrida. Sotsiaalmeedia võiks samuti rohkem tähelepanu pöörata sellele, mida inimesed postitavad. Muidu meditsiinitöötajatel varsti lihtsalt kaob huvi oma tööga tegeleda, kuna neile hakkab tunduma, et nende tegutsemine on mõttetu. Milleks on vaja sinu teadmisi ja oskuseid, kui iga misiganes taustaga suunamuudija võib rääkida seda, mida tahab ja väita, et tegu on teaduslikult tõestatud faktidega.