Krimi

Lisatud Halliku kommentaar kell 17:45!

Seksuaalkuriteos süüdistatud Martin Hallik jäi kohtus lõplikult õigeks: käisin läbi ülekohtu hakklihamasinast (11)

Toimetasid Triinu Laan, Keit Paju, 1. detsember 2020 17:45
Foto: Aldo Luud
Riigikohus ei võtnud arutusele kannatanu esindaja ja prokuröri kaebusi kriminaalasjas, milles Tartu Ülikooli Raamatukogu endist direktorit Martin Hallikut süüdistati suguühtele ja muule sugulise iseloomuga teole sundimises.

Tänavu 18. märtsil tunnistas Tartu Maakohus Halliku kuriteos süüdi ja karistas teda tingimisi vangistusega. Samuti mõisteti Hallikult kannatanu kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja 5000 eurot. Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse 3. septembril ja mõistis Halliku õigeks.

Samal teemal

"Ma ei ole sooritanud mitte ühtegi kuritegu. Ma pole kunagi mitte kedagi millekski sundinud, pole ära kasutanud oma tööalast võimu isiklikes huvides," teatas Hallik septembris pressile saadetud avalduses. 

"Mulle on osaks saanud kaks aastat avalikku alandust ja mõnitamist, sest avalikkusele on räigelt valetatud. Seda hingelist valu, mida sellega on tekitatud, on raske kirjeldada," rõhutas Hallik septembris ning lisas, et igasugused etteheited süütegude toimepanemises on osutunud alusetuks. 

Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid kannatanu esindaja Maria Mägi-Rohtmets ja ringkonnaprokurör Tatjana Tamm, taotledes selle tühistamist ja maakohtu süüdimõistva otsuse jõustamist.

Riigikohus leidis, et prokuröri ja kannatanu esindaja kaebused ei anna alust asja menetlusse võtmiseks. Seega jõustus Hallikut õigeksmõistev kohtuotsus.    

Ringkonnakohtu 3. septembri otsusega mõisteti riigieelarvest endise raamatukogujuhi Halliku kasuks välja apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjatasu summas 4698 eurot ning maakohtu menetluses tekkinud mõistliku suurusega kaitsjatasu summas 30 834 eurot. Kannatanule tekkinud esindajatasu mõistis kohus välja summas 2214 eurot ning maakohtu menetluses tekkinud esindajatasu summas 22 362 eurot.

"Kohtu hinnangul ei ole antud asjas tõendeid väitmaks, et võimu ärakasutamine oleks Halliku jaoks olnud vahend kannatanu tegeliku tahte allasurumiseks ja seeläbi soovitud seksuaaltegevusteni jõudmiseks," tõi ringkonnakohus tehtud otsuses välja.

Hallik: õigeksmõistev kohtuotsus ei ole piisav mu kannatuste heastamiseks

Martin Hallik edastas oma kommentaarid asjale meilitsi. "Kaks aastat ja kolm kuud kulus selleks, et jõuda jõustunud kohtuotsuseni, mis lükkab ümber 2018. aasta suvel minu aadressil anonüümselt avalikkusesse paisatud süüdistused. Kuid see ei tee veel minu jaoks juhtunut olematuks," kirjutab ta.

"Kindlasti esineb selliseid kuritegusid, mida mulle alusetult ette heideti, selles pole ju kahtlust. Seetõttu on see juhtum õppetund kõigile juhtidele, kolleegidele, tööandjatele, avalikkusele ja muidugi ka meediale, kui kibekiirelt tekib kiusatus võtta seisukohti, valida pooli, mõista valjuhäälselt hukka jne. Kirg seltsimehelikus kohtus teisi inimesi kiirkorras ja avalikult nuhelda pole kahjuks kuhugi kadunud," ütleb Hallik.

Halliku sõnul jõuti teda kahe aasta jooksul avalikkuses kahtlustada igasugustes kuritegudes, isegi sellistes, mis reaalses kohtumenetluses kordagi teemaks polnud. "Nagu oleks kahtlustused seotud majandusalase tegevusega, liikluskäitumise, raskete isikuvastaste kuritegudega vms. Sellisest ülekohtu hakklihamasinast läbikäimise järel on isegi õigeksmõistva kohtuotsuse järel tunne, et seda on kannatuste heastamiseks veel liiga vähe," arvab ta. 

Halliku sõnul langetab ta lähiajal otsuse selle üle, kas ja kuidas ta kaitseb oma õigusi seoses kahjudega, mida talle viimase kahe aasta jooksul seoses selle juhtumiga on tekitatud.

Halliku kaitsja: Halliku juhtum näitab, et süüdistustesse ei tohi suhtuda eelarvamusega

"Õigusriigi kodanikena võime kergendunult hingata, sest lõppenud kohtupidamise moraal on õnneks see, et kohtumenetluses lähtutakse süü tuvastamisel siiski sellest, kuidas isikud end objektiivselt väljendasid, mitte selle järgi kuidas nad hiljem tagantjärele oma varasemaid tundeid ja tahtmisi subjektiivselt sisustama asuvad," kommenteerib Halliku kaitsja, vandeadvokaat Oliver Nääs.

Halliku juhtumi õppetund on Nääsi sõnul see, et sellistesse süüdistustesse ei tohi suhtuda eelarvamuslikult ja kampaania korras pooli valides. "Nii tõsiste süüdistuste pinnalt tegutsedes tuleb süüvida hoolikalt kõikidesse väidetesse ja neid põhjalikult kontrollida. Kusjuures see, et samu väiteid esitab rohkem kui üks isik, ei tähenda veel, et nende väited oleks tõesed," märgib ta.