Repliik

Sotsid | Euroopa esimese avaliku jõulukuuse linn vajab meie kõigi toetust (3)

Jaak Juske, Raimond Kaljulaid, Tallinna sotsiaaldemokraadid, 1. detsember 2020 17:08
Foto: Robin Roots
Tallinna jõulupuu on Raekoja platsis taas tuledes. Iidne linn tema ümber on aga lähiajaloo suurimas kriisis. On kahetsusväärne, et linn ja riik koonerdavad praegu turismiga seotud ettevõtete toetamise pealt - suunates samas 50 miljonit eurot mereäärse uusarenduse Porto Franco omanike päästmiseks, kellel on lähedased perekondlikud suhted peaminister Jüri Ratase erakonna suurtoetajaga. Vanalinnale võib see saada saatuslikuks.

Tallinna ajalooline linnasüda on oma pikas ajaloos näinud sarnaseid ja veel hullemaidki aegu. Küll on põlenud nii sõja- kui rahuaegsetes tulekahjudes maha suur osa vanalinna. Küll on must surm katk ja teisedki koledad haigused viinud hauda valdava osa linnaelanikest. Tallinn on aga alati tuhast tõusnud ja täitunud inimestega. Kindlasti suudavad Tallinna ärid ja inimesed teha võimsa come-backi ka sellest kriisist, kuid riigi ja linna toetuseta on see erakordselt raske ja võtab palju kauem aega.

Tänane koroonaepideemiast tingitud majanduskriis on eriline. Kui tavalised tabab majanduslangus kõige valusamalt ääremaid, siis nüüd on saanud suurima hoobi pealinna süda. Meie põlvkond ei mäleta aega, kus vanalinna tänavad oleksid niivõrd tühjad olnud. Oleme harjunud, et nii suvisel kui jõuluaegsel turismihooajal on iidsed tänavad, restoranid ja ärid rahvast tulvil. Väliskülaliste poolt siia jäetav raha on toitnud oluliselt nii linna- kui riigieelarvet, andnud tööd tuhandetele kohalikele inimestele.

Nüüd on käes aeg, kus vanalinn vajab meie kõigi abi. Sisuliselt vahele jäänud turismiaasta on viinud juba terve rea äride sulgemiseni. Ja see kurb nimekiri saab üha lisa. 800-aastane linn meenutab üha rohkem tühja kummituslinna. Võib ju öelda, et tühjad tänavad on omamoodi võluvad, aga linn algab siiski inimestest. Ilma inimesteta pole linna.

Esmajoones tuleb vanalinna ettevõtlust toetada jõuliselt linnal ja riigil, kes sealsest turismist aastakümnete jooksul on enim võitnud.

Näeme esimest koosseisu riigikogus töötades, et jõutakse tegeleda kõige muuga. Tellitakse õigusanalüüse rahvaküsitluse läbi viimiseks ja pakutakse erinevaid sõnastusi referendumile, mida suurem osa Eesti inimesi õigusega vajalikuks ei pea. Kahetsusväärselt suur osa riigikogu tööajast kulub üsna sisutule repliikide ja teravuste vahetamisele.

Hiljuti arutas riigikogu Eesti 2035 strateegiat. Üks pikaajalise kogemusega riigikogu liige esitas peaministrile küsimuse. Peaministri vastuse algus talle mingil põhjusel ei meeldinud ja ta lahkus sajatuste saatel saalist. Peaminister aga jätkas pikalt ja põhjalikult saalist lahkunud riigikogu liikmele vastuseks enda ees olevatelt paberitelt ametnike koostatud teksti ette lugemist.

Kas meie vanema põlvkonna poliitikud on kordagi mõelnud, mis tundega vaatab selliseid stseene aastaid makse maksnud vanalinna ettevõtja, kellele praegune olukord tähendab kohustust koondada pikaajalisi töötajaid ja sügavat muret, kuidas oma elutöö üldse alles hoida?

Millal veel, kui mitte nüüd, ei tuleks keskenduda lahenduste leidmisele, ühendades selleks konstruktiivselt jõud erinevate erakondade vahel, vajadusel välja tegemata ka punasest joonest koalitsiooni ja opositsiooni vahel? 

Tallinna astutud sammud pole samuti piisavad. Linn on küll oma rendipindadel pealt küsitavat tasu 80% alandanud, aga kui rahvast pole, tuleks hetkel linnal renditasu nõudmisest üldse loobuda. Samuti reklaamimaksust. Kuna viiruse kiire levik jätkub ja tulevad taas üha rangemad piirangud, on vajalikud kindlasti toetusmeetmed, mis hoiaksid vanalinna ärid elus suuremate piirangute ajal. Hetkel riigikogus menetletavat uue aasta riigieelarve eelnõud lugedes aga tundub, et valitsus tahab turismisektoril lasta lihtsalt surra.

Tallinn vajab terviklikku vanalinna ettevõtluse päästmise kava, kus oleksid toetusmeetmete kõrval ka erinevad reklaamikampaaniad ja võimalikud soodustused sealseid ärisid külastavatele inimestele. Oluline on ju, et sel raskel ajal meie oma inimesed vanalinna taas üles leiaksid. Vanalinn ei kuulu turistidele, vaid siiski Eesti inimestele.

Loomulikult tuleb linnal teha selles küsimuses koostööd riigiga. Hetkel aga tegelevad pealinna meer ja valitsusjuht omavahelise tobeda vastandumisega, millega linnapea soovib ilmselt Keskerakonna Tallinna põhivalijate silmis ebapopulaarsest peaministrist distantseeruda. Küll on tobe - ühe erakonna mehed ei suuda leida üksmeelt ja teha koostööd.

Loomulikult saab igaüks meist ka ise panustada: võtame plaani, et külastame jõuluajal, aastavahetuse eel või järel vähemalt korra vanalinna. Naudime sealseid keskaegseid hooneid, astume sisse mõnda ärisse või töökotta, lõunatame mõnes hubases kohvikus või restoranis.   

Tallinnal on rääkida võimas lugu Euroopa esimesest avalikust jõulupuust aastast 1441, millele lisandus paari aasta eest uus äge legend Euroopa kaunimast jõuluturust. Aga ilma inimesteta pole elu linnas. Aitame kõik koos vanalinnal ellu jääda.  Et sünniksid uued ilusad lood.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee