Juhtkiri | Kes kannab viirusega võitlemise kulud?
Nii tuleb tunnustada valitsust, kes on heaks kiitnud seadusemuudatused, millega hakatakse haigena (ja lähikontaktsena) kodus olemist hüvitama alates teisest päevast. Küll aga ei jõustu muudatus juba detsembris, nagu soovisid teemat riigikogus jõuliselt vedanud sotsiaaldemokraadid, vaid alles tuleval aastal, kehtides kuni aprilli lõpuni väljastatud töövõimetuslehtedele. Miks ei suudetud kokkuleppele jõuda varem, paistab praegusi nakatunute arve vaadates küll samasuguse müsteeriumina nagu tõsiasi, et maski kandmise kohustuselgi puudub oma seadusesäte. Kas sarnaselt tavakodanikega unustas valitsuskabinet mõnusamal suveajal ära, et meil mingi tervisekriis üldse ongi?
Olgu sellega kuidas on, ent kuuajaline ajavaru annab poliitikuile samas võimaluse otsida lahendusi, kuidas teha muudatus söödavamaks ettevõtjatele. Viimased peavad töötajaile uue korra järgi hüvitama teise kuni viienda haiguspäeva senise neljanda kuni kaheksanda asemel, edasi kannab kulud haigekassa. Kuigi hüvitatavate päevade hulk justkui väheneb, pelgavad ettevõtjad, et hoopis rohkem hakatakse võtma lühemaid haiguslehti, mistõttu kogukulu ettevõtjale hoopis kasvab – hirm on igati õigustatud, sest varasema töölt kojujäämise soosimine ongi ju kogu muudatuse mõte! Seda, kas näiliselt väiksest lisakoormusest ei või saada hoopis surmahoop, tuleb eriti silmas pidada nende ettevõtjate ja sektorite puhul, mis on kriisis niigi enim kannatada saanud.
