Poliitika

Lavly Perling korraga prokuratuuris ja poliitikas olemises probleemi ei näe: nii on ka mitmel pool mujal Euroopas (4)

Toimetas Keit Paju, 29. november 2020 16:28
Lavly PerlingFoto: Martin Ahven
Endine peaprokurör Lavly Perling astus sel nädalal Isamaa liikmeühenduse Parempoolsed toetajaliikmeks. Kuna ta otseselt Isamaa erakonna liikmeks ei astunud on erakonnaseaduse järgi kõik õige, kuid paljudes tekkis küsimus, kas asi on eetiline, kui Perling endiselt prokuratuuri hingekirjas on. Perlingu sõnul on prokuratuuri sellesse teemasse mässimine näotu.

Prokuratuuri eetikaknõukogu hakkab Perlingu Parempoolsete toetamist arutama. Perlingu sõnul ei ole tema praeguse ametikoha ja Parempoolsete toetajaliikmeks olemise vahel konflikti.

Samal teemal

“Olgu selguse mõttes üle korratud, et olen täna töölepinguga töötaja, kes töötab ÜRO-le ja EL-le, aidates õiguseksperdina Ukrainas läbi viia prokuratuuri reforme. Tõsi, kuna tegemist on töötamisega rahvusvahelisele organisatsioonile ja seda õigusemõistmisega seotud ametikohal, siis loetakse need kuud, mis on jäänud lahkumiskäskkirja jõustumiseni, minu 25 aasta teenistusaja hulka,” selgitab ta.

“Nõustades Ukrainat ning toetades ausalt, avalikult ja läbipaistvalt kodanikuna üht liikmeühendust, ei ole võimalik kahjustada menetlusi, asutust või prokuröriameti mainet,” väidab Perling.

“Mõtlesin väga pikalt need kategooriad enda jaoks läbi, et kõik oleks korrektne, näiks korrektne ja südametunnistus oleks puhas. Kas ma kuu tagasi nägin ette, et sellised rünnakud tulevad? Jah. Siiski on näotu prokuratuuri mässimine sellesse teemasse,” arvab ta.

Perlingu sõnul oleks ta ideaalis võinud Parempoolsete liikmelisusest teatamisega oodata, kuid tema arvates ei ole oleks toetamise varjamine parem olnud.

“Miks peaks avatud ja läbipaistva toetamise asemel valima varjatud tegevuse või jätma Eesti arengut puudutavad ideed ja mõtted jagamata, ainult argusest või hirmust, et kuidas see küll kellelgi paistab,” usub ta.

“Huvitav ja ühiskondlikult laiemas mõttes isegi kurb on ehk see, et paljude toetusavalduste kõrval on viimastel päevadel ka kõrgetel ametitel olevatelt inimestelt kõlanud “soovitus”, et sa oleksid ju võinud toetada ja ehitada, aga vaikselt,” nendib ta.

“Üldeetika seisukohalt on minu kui inimese jaoks ausus ja läbipaistvus nii kõrgel kohal, et ma ei ole valmis neist taganema selleks, et kellelegi meeldida või vältida konflikti ja valida ainult iseendale mugavam tee. Kuigi see kindlasti olnuks praktilisem,” lisab ta.

Perling kirjutab ka prokuröride poliitilisest seotusest, öeldes, et nad käivad valimas, neil on oma poliitiline eelistus ja maailmavaade, nad võivad avaldada arvamust ja tegutseda kodanikeühendustes.

“Loodetavasti ei ole tekkinud prokuratuurieetika kategooriates topeltstandardeid – tulijatele ja minejatele, meestele ja naistele, neile kes maailmavaatelt on konservatiivsus skaalal nelja või üheksa juures,” lisab ta. 

Perlingu sõnul tundub talle endiselt, et ta ajab õiget asja ning tema arvates võiks laiemalt diskuteerida teemal, kuidas peaks toimuma liikuma avaliku sektori ja erakondlike tegevuste vahel.

“Sellist süsteemi, kus prokurörid ja kohtunikud võivad peatatud teenistussuhte ajal liikuda lausa parlamenti ja tagasi, rakendatakse mitmel pool Euroopas ja omal ajal on selle ettepaneku teinud Eestis ka õiguskantsler. Kas Eestis meie väiksust ja tihedat inimeste omavahelist seotust arvestades on see üldse võimalik, on omaette küsimus, aga arutelu, kuidas saada uusi inimesi ja professionaale poliitikasse võiks olla diskussiooniteemaks küll.”

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee