Maailm

Viimane pingutus: Suurbritannia segane saatus peaks selguma nädalavahetusel 

Juhan Mellik, 27. november 2020 16:36
KÕNELUSED LÄKSID NAHKA: Eelmine kord käis maskistatud Michel Barnier Londonis tulemusteta 10. novembril. Lootust on vähe, aga ehk läheb seekord paremini.Foto: Reuters/Scanpix
Eile tviitis Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier Brüsselist, et tema enda ja kogu meeskonna koroonakarantiiniaeg on läbi ja ta sõidab õhtul Londonisse viimastele Brexiti-kõnelustele. Varem on ta väitnud, et kui kokkulepet paari päevaga ei saavutata, siis nii jääbki – Suurbritannia küll lahkub Euroopa Liidust lõplikult ja täiemahuliselt, kuid ilma leppeta tulevaste suhete ja kaubanduse korralduse kohta. Selgusetuks jääb, mida teha Suurbritannia ja Iirimaa piiriga, kalandusega jms.

Washingtoni uueks peremeheks valitud Joe Biden annab juba märku, et suhetes kunagise emamaaga ei kavatsegi ta jätta saatuse hooleks teemasid, mis tema eelkäijale Donald Trumpile kuigivõrd korda ei läinud. Esmajoones ei plaani ta leppida sellega, et Iirimaale tuleb pärast Suurbritannia lahkumist euroliidust uus piirikontroll, mis eraldaks iseseisvat Iirimaad ja Londoni kontrollitavat Põhja-Iirimaad.

„Tahame olla kindlad – oleme näinud liiga palju vaeva, et saada Iirimaa ja Suurbritannia asjad korda,“ tsiteerib Time uuel aastal ametisse astuvat Bidenit. Ta on rääkinud sel teemal nii Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni kui tema Iirimaa kolleegi, peaministri ehk taoiseach'i Micheál Martiniga.

Dublin võib arvestada sellega, et Bideni endagi soontes voolab nii mõnigi protsent iirlase verd. Nagu kirjutab Politico: uus riigipea on pärast John F. Kennedyt sõna otseses mõttes kõige iirlaslikum president, kes on saare peal sage külaline. „Iirimaa on end kirjutanud minu hinge,“ teatas peatne president härdalt.

Rahvusvaheline üldsus tunneb rohkem muret selle pärast, et ka peale Suurbritannia lahkumist euroliidust jääks saarele püsima rahu ning katoliiklased (enamus Iirimaal, vähemus Põhja-Iirimaal) ning protestandid ei kipuks taas üksteise kõride kallale.

1998. aastal sõlmitud Suure Reede rahulepe tegi küll lõpu 30 aastat kestnud konfliktile, milles sai mõlemalt poolelt surma üle kolme tuhande inimese – kuid vimm pole saareelanike hingest päris kadunud. Pole kadunud ka vägivald: eelmisel aastal tapeti lasuga pähe Põhja-Iirimaa ajakirjanik Lyra Mckee, kes uuris konflikti ajal sooritatud hirmutegusid. Kurikuulus Iirimaa Vabariiklik Armee (IRA) on pannud küll relvad maha ning keskendunud erakonna Sinn Féin nime all poliitikale, kuid äärmuslust pole see välja juurinud.

Biden hoiatas Johnsonit juba varem 

Kui Donald Trump ja Boris Johnson võisid tunda teatavat hingesugulust – mõlemad hirmutasid oma kampaaniates valijaid sisserändajate hordide ning globaliseerumisega – siis Biden pole Suurbritannia peaministrit veel isiklikult kohanud. Nad on rääkinud ainult telefonis (Johnson oli esimene Euroopa riigipea, kellele Biden pärast valimisvõitu helistas) ning ameeriklane hoiatas kohe, et Põhja-Iirimaale rahu toonud lepet ei saa tuua ohvriks Brexitile.

Bidenil jagub hoobasid, millega Londoni otsuseid mõjutada. Kuna pärast üleminekuperioodi lõppemist väljub saareriik uuel aastal Euroopa Liidu ilma kaubandusleppeta ühisturult, panustavad Johnson ja teised Brüsseli-vastased inglased seda enam liiduvälistele võimalustele, sealhulgas Ameerikale.

Peaks aga Brexit mõjutama suhteid Iirimaaga, võib analüütikute hinnangul visata Washingtonile pandud lootused üle parda. Olenemata sellest, et Londonis rõhutakse ajaloolisele erisuhtele kahe ingliskeelse riigi vahel. „Peaminister peab nüüd selle suhte edendamise nimel kõvasti vaeva nägema,“ analüüsib Guardian.

Kõige mustem stsenaarium Johnsonile terendab ees: tema riik võib  takerdunud läbirääkimiste süül jääda ilma nii kaubandusleppest euroliiduga kui ka Washingtoniga. Tulemus ei haakuks mitte kuidagi Johnsoni poolt suurelt välja hüütud projektiga „Üleilmne Suurbritannia“, mille järgi poleks euroklubist lahkudes häda midagi, sest kaupa saab teha ju kogu ülejäänud maailmaga.

Ärimehed: kaubanduslepe eurooplastega olgu tehtud!

Economist kirjutab, et nii äriringkonnad kui mitmed erakonnakaaslased avaldavad Johnsonile survet, et kaubanduslepe Euroopa Liiduga saaks kiiresti ühele poole. Varem on peaminister kuulutanud, et kui lepet ei tule, siis ei tule. Suurbritannia saavat hakkama igal juhul.

Brüssel läkitaski nüüd Londonisse kõnelustele tagasi oma Brexiti pealäbirääkija Michel Barnieri. Prantslase sõnul sureb lootus viimasena, kuid takistused kaubandusleppeni jõudmiseks püsivad endiselt. „Lepe on endiselt võimalik ning me jätkame kõnelustega, kuni saab selgeks, et enam ei ole,“ kirjutas Barnier Twitteris.

Peale Iirimaa – nagu Bidengi, nõuab Brüssel seal vaba piiriületuse säilimist – jagub veel mitmeid vaidlusaluseid küsimusi. Üheks tulisemaks teemaks on kalastusõigused; samuti küsimus, kui rangelt peab London pärast üleminekuperioodi lõppu järgima euroliidu standardeid tööjõu- ning keskkonnaküsimustes.

Ekspertide sõnul üritavad nii Suurbritannia kui Brüssel jätta muljet, nagu suhtuksid nad kogu sasipuntrasse külma kõhuga. „Mõlemad osapooled üritavad hoida ees oma pokkerinägu, sellal kui leppeni jõudmise tähtaeg jõuab ohtlikult lähedale,“ võtab olukorra kokku Nick Beake, BBC korrespondent Brüsselis.