Eesti uudised

RIIGIKOGULASED IHKAVAD JÕULUPUHKUSELE: varajaste haiguspäevade hüvitamine võetakse vastu turbotööna (1)

Viljar Voog, 26. november 2020 15:46
Keskerakondlastest riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed Viktor Vassiljev ja Tõnis Mölder.Foto: Tiina Kõrtsini
Et uue aasta esimesed neli kuud saaks tõbisena töölt koju jäävad inimesed haigushüvitist teisest päevast, peab riigikogu seadust muutma. Plaan on asjaga valmis saada enne parlamendi jõulupausi ja riigieelarve vastuvõtmist.

2021. aasta jaanuari algusest aprilli lõpuni muudetakse senist haiguspäevade tasustamise korda. Koroonaviirusega võitlemise tähe all maksab haigena koju jäänule ajutiselt teisest viienda päevani haigushüvitist tööandja (hiljem taas nagu senini: neljandast kaheksandani), edasi haigekassa. Valitsus vaidles aga nii kaua meetme kehtivuse üle, et riigikogu peab seda menetlema ahvikiirusel.

Samal teemal

Kevadel võttis riik esimese kolme haiguspäeva hüvitamise enda kanda, kuid sama sammu kordamine oli sügiseseks koroonakriisiks liiga kallis. Lahendus, et tööandja koormat nihutada kaks päeva ettepoole, aga samas vähendada ühe võrra, töötati välja kärmelt, kuid pall jäi nädalateks põrkama meetme pikkuse koha pealt. Lõpuks kuulutas peaminister 19. novembril välja neli kuud kehtiva muudatuse, mis läheb riigile maksma ligikaudu viis miljonit eurot.

Et valitsuses läks asjaga kaua, tuleb riigikogus tegutseda kiiresti. Seda kolmel põhjusel: esiteks peab seadus kehtima 1. jaanuarist, teiseks eelneb sellele nädal enne jõule algav riigikogu talvepaus ja kolmandaks võetakse 9. detsembril vastu järgmise aasta riigieelarve, kuhu need miljonid on juba sisse kirjutatud.

See tähendab, et päris nullist seadusemuudatusega alustamiseks aega pole – muidu tähendaks see pühade ajal riigikogulaste Tallinnasse kokku toomist. Seda aitab vältida aga õnnelik kokkusattumus.

„Riigikogu sotsiaalkomisjonis on olemas seaduseelnõu 257, „Vabariigi valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu“,“ alustab komisjoni esimees Tõnis Mölder kantselliitlikult. Õnneks järgneb lihtne selgitus: „Ehk muudetakse täpselt sedasama seadust, mis tegelikult käsitleb ka haiguspäevade hüvitamist.“

Kui eelnõu 257 poolteist nädalat tagasi probleemideta esimese lugemise läbis, oli selle ainus eesmärk suurendada tööandja ja töötaja vastutuse määra töökeskkonnas. Enam mitte.

„Nüüd oli see hetk, kus jäi 10 tööpäeva muudatusettepanekute esitamiseks. Ministeerium saatis eelmise nädala lõpus kirja, kus ta palus sellele eelnõule juurde liita need [haiguspäevade hüvitamise] muudatusettepanekud,“ rääkis Mölder, kuidas seadusemuudatusega edasi minnakse.

Sotsiaalkomisjon arutab asja kolmel koosolekul: üks on juba selja taga, kaks järgmisel nädalal ees ootamas. Mölder: „Mulle tundub, et komisjoni enamus ja nii koalitsioon kui ka opositsioon saavad aru, et tööpäevade hüvitamisega tuleb kiirkorras edasi minna, nii et loodetavasti on eelnõu teiseks lugemiseks suures saalis juba 7. detsembril ja 9. detsembril, enne riigieelarve vastuvõtmist, on see heaks kiidetud.“

Vajadusel võinuks haiguspäevade hüvitamise eelnõu kiireks vastuvõtmiseks siduda ka mõne teise riigikogu töös oleva projektiga ehk luua kobarseaduse – vaid riigieelarve menetlemine pidi kindlasti jääma sellest puutumata, sest selle vastuvõtmiseks on seadusega seatud eraldi piirid. „Riigieelarve on selles kontekstis väga oluline, sest rahaeraldis haiguspäevade hüvitamiseks käib ikka läbi eelarve. Need asjad peavad käima ühte sammu,“ nentis aga Mölder.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee