Eesti uudised

Kas tõde tõuseb viimaks pinnale? Riigikogus otsiti vastuseid Estonia uppumisele (11)

Toimetas Marvel Riik, 26. november 2020 09:54
Riigikogus otsitakse vastust küsimusele, mis põhjustas Estonia katastroofi 1994. aastal.Foto: Kollaaž (Teet Malsroos, ÕL arhiiv)
Parlamendi päevakavas oli olulise tähtusega riiklik küsimus: „Estonia hukk – kas tõde tõuseb viimaks pinnale?“ arutelu. Selle lõpuks tõdesid nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindajad, et parvlaev Estonia vajab uut sõltumatut uurimist.

18. novembril tehti riigikogule kollektiivne pöördumine, et Estonia vrakk tuleks merepõhjas üles tõsta. „25 aastat on inimeste meeli painanud küsimused, millele on võimatu saada vastuseid, kui parvlaev Estonia vrakki korralikult ei uurita,“ toodi pöördumises välja.

Tekstis tuuakse välja, et uppumise ametlikus loos on mitmeid vasturääkivusi, millele ei anna ammendavaid vastuseid vaid teoretiseerimine. Seetõttu peakski riigikogu leidma kas riigieelarvest või muudest vahenditest raha, et vrakki kuival maal uurida. Tehnilisi takistusi selleks ei ole. „Veerand sajandit on jauratud ja valitsus on leidnud vabandusi, miks seda teemat eirata.“

Estonia katastroof leidis aset 1994. aasta 28. septembri öösel. Õnnetuses hukkus üle 800 inimese, nendest paljud eestlased.

Neljapäevasel riiklikult tähtsal küsimusel tegid ettekande reisiparvlaeva Estonia hukust pääsenu Ain-Alar Juhanson, aastatel 2005–2009 valitsuse uurimiskomisjoni juhtinud Margus Kurm ja EKRE saadik Kalle Grünthal.

12:58

Kalle Grünthal ütles, et Estonia huku lõppraport logiseb igast otsast: kõik ilmselged tõendid viitavad sellele, et uurimiskomisjon ei ole teinud oma tööd selliselt nagu näeb ette loogiline lähenemine igasugusele uurimisele.

„Tõde on püütud varjata ja eestlasi, Eesti poolt on kõrvale jäetud mitmetes toimingutes. Ei avaldata kogu tõde selle kohta, millised materjalid on olemas. Ma leian, et see on meie moraalne kohus alustada uurimist uuesti ja ma ei näe, ma ei suuda praegu ühtegi põhjendust tuua ka selles osas, milliste seaduste või õigustega saaks seda keelata,“ teatas ta.

12:39

Yoko Alender Reformierakonna esindaja: rahvasaadikud ei peaks parlamendis mängima eksperte YouTube’de videote najal. See kuidas on käsitletud uusi asjaolusid, kas see on toonud usaldust või hirmu? Loodan, et sõltumatu uurimine tuleb. Ja enne kui salastatud dokumendid pole avaldatud ja kõik ei ole saanud rääkida, rahu ei tule.

12:25

Kurm tõi enda esinemises välja, et teda on kaasatud ka riigisekretäri Taimar Peterkopi poolt igakuiselt toimuvatele Estonia koosolekutele, kus on kaasatud katastroofi lähedased ja teised organisatsioonid. Kurmi sõnul otsitakse lahendusi, kuid see pole kerge.

„Loomulikult ma näen püüdlusi olukorra lahendamiseks, aga me ei saa sellest üle ega ümber, et antud teema on seotud poliitiliselt hauarahulepinguga. Ja nii palju, kui ma nendest kohtumistest õppinud olen või aru olen saanud, siis selleks, et ausalt, selgelt ja üheselt meile kui lipuriigile kohaselt asi selgeks teha, peavad sellega nõus olema ka meie kaaslased, nii Soome kui ka Rootsi.“

12:17

Miks Kurm kahtleb visiiriversioonis?

„Ühiskomisjoni lõpparuande kohaselt eraldus visiir kell 1.15 ja tunnistajate ütlused on nad kokku võtnud nii, et eelneva 10 minuti jooksul panid reisijad tähele ebatavalisi helisid. Kui lugeda neid protokolle, siis avaneb hoopis teistsugune pilt. Ma toon mõned näited. „Olin oma kajutis esimesel tekil, kui sain aru, et torm on väga tugev. Kukkusin voodist põrandale. Samas kuulsin ühte kõva pauku, mis oli nii kõva, et lendasin vastu kajuti seina. Ei oska öelda, kust poolt see pauk tuli. Nagu oleks laev põrganud millegagi kokku. Kohe hakkas laev kõvasti...“ /…/

Ehk siis inimesed ei räägi ebatavalistest helidest, mis kostusid 10 minuti jooksul, vaid kuni kolmest järjestikusest tugevast tõukest, löögist, paugust, mida tajuti kella ühe ajal ja pärast mida vajus laev tuntavasse kreeni. Ühiskomisjon on seega moonutanud nii inimeste kirjeldust tajutust kui ka tajumise aega. Absoluutne enamus ajamäärangu andnud pääsenutest räägivad kella ühest. Komisjon aga otsustas, et visiir eraldus pauguga ja vajus kreeni kell 1.15.

See võib tunduda vähetähtis moonutus ja võib küsida, miks selline moonutus. Põhjus on lihtne. Vaja oli lühendada laeva püstipüsimise aega. Ühiskomisjon sai ka ise aru, et kui ramp avanes kell üks, siis ei saanudki kell 1.26 olla kreen 20 kuni 30 kraadi, nagu on salvestatud teise tüürimehe sõnad Mayday-teates. Nagu varem öeldud, 40-kraadise kreeni tekitamiseks vajalik 2000 tonni vett tulvaks laeva mõne minutiga.“

12:14

Kurm puudutas enda varasemas esinemises ka kurikuulsaid sukeldumisvideoid, mille originaalid on väidetavalt kaduma läinud. Need, mis saadaval, on aga pausidega.

„Võiks ju võtta selle 1994. aastal tehtud filmi ja vaadata, kas selle augu läheduses on siis mõni kaljurahn või mitte. Paraku ei ole võimalik seda teha, kuna laevakere vaatlust kajastav film koosneb peamiselt pausidest. Laeva keskosa vaatluse kohta leiame logist järgmise sissekande. Kell 19.53 laskub robot laeva keskosas muda piirile. Minut hiljem fikseeritakse sügavus 88 meetrit. Veel minut hiljem salvestamine katkestatakse. Salvestamist jätkatakse kell 20.22 ehk 27 minutit hiljem. Ühesõnaga, laeva keskosas, kus filmitegijad augu leidsid, toimetas robot 27 minutit. Mida ta seal nägi või tegi, seda me ei tea, sest seda ei salvestatud.“

12:01

Riigikogu kõnepuldis on EKRE saadik Kalle Grünthal, kes toob välja vastuolusid parvlaeva Estonia ametlikus uurimises.

11:54

Madis Milling: hauarahulepingust. Kui laev ei kuulu kolme riigi hulka, kas siis võib sukelduda? Millal saab rahulepingust lahkuda?

Kurm: Lepinguga mitteühinenud riikide laevadele see leping ei oma mõju. Küll on võimalik, et kui laeval on mõni Rootsi kodanik, siis võib riik teda ikkagi karistada. Eesti puhul saab karistada sellist sukeldumist, kus rüvetatakse haudasid. Lepingust saab erinevatel viisidel taganeda. Teistega võiks kokku leppida, et ilmnenud uued asjaolud ja selle alusel taganeda. Eraldi küsimus on veel see, kas leping seob riike või on mõeldud vaid eraviisilise tegevuse takistamiseks.

11:48

Kurmi hinnangul tuleks alustada Estonia varki uurimisega. „Kui see on tehtud, tuleb püstitada võimalikud hüpoteesid: mis võis juhtuda. Ja siis neid kontrollida. Oluline on see, et me ei seoks enda kohe ühe hüpoteesiga.“

11:21

Kurm: ametlik versioon on kalkulatsioon. Ilus jutustus, mis lugedes tundub ustuav, aga tõendus nõrk.

11:11

Kurm ütleb, et visiirversiooni peetakse kõige tõenäolisem, aga mitte ainukeseks. Sarnasele järeldusele on tuldud erinevate riikide hilisemates uurimistes. Kurm selgitab riigikogule lihtsustatult ja lühidalt, miks visiiriversioon ei päde. Põhiline on see, et laev oleks pidanud jääma merre pikaks ajaks hulpima, sest autoteki all oleks pidanud olema õhupadi, mis ei lase laeval uppuda.

10:58

Kurm selgitab, et parvlaeva uppumisele on kolm vaadet. Esimene on lojaalne: kõik, mis kirjutati 1990ndatel ametlikku raporti on lõplik ja ammendav. Teine on skeptiline: 1990ndate uurimine oli puudlik ja seal on lahtiseid küsimusi. Kolmanda järgi ei uppunud parvlaev nii nagu ametilikus raportis teada, kuid seda varjatakse.

„Viimast vaade jagan ka mina. Ma tõepoolest arvan, et Estonia uputas sündmus, mida Rootsi on otsustanud varjata. See sündmus on seotud Rootsi kaitseväe või eriteenistusega. Ainult neil on mõjuvõim, sh poliitikute üle,“ kõneleb Kurm.

10:51

Kõnepuldis on nüüd valitsuse uurimiskomisjoni juhtinud Margus Kurm.

10:51

Juhanson: miks inimesed [st teised pääsenud] ei ole rääkinud on hirm: kas neid naeruvääristatakse või on hirm oma tervise ja kõige muu ees. Kõige parem viis uue uurimise läbiviimiseks oleks see, kui see oleks võimalikult läbipaistev ja kättesaadav. Kui tuleks jälle kokku grupp inimesi, kes isekeskis arutavad ja otsivad kompromisse, siis ei ole mõtet uut uurimist ette võtta.

10:47

Marika Tuus-Laul: kas teile, eriti n-ö algusaastatel, on avaldatud ka mingit survet, et ei tohiks rääkida? Kas on tahetud saada mingeid vaikimisvannet?

Juhanson: olen vastanud kolmele uurijale, kes on selle aja vältel minuga suhelnud. Mulle ei ole kordagi mitte mingisugust survet avaldatud, et seda rääkida või mitte rääkida, see on mu enda vaba tahe ja otsus ja moraalne kohustus rääkida sellest. Sellepärast ma siin ka olen.

10:45

Mart Helme küsib Juhansonilt: Kuidas hindate Norra-Rootsi värsket dokseriaali Estoniast? On see objektiivne, andis see selgust?

Juhansoni sõnul andis ka tema seriaalitootjatele intervjuusid. Seriaali avastus oli talle üllatus. „Minul hinnangul ei käsitletud ava väga laiapõhjaliselt, vaid keskenduti [ühele] avale. Aga meeldis, et seriaalis toodi välja Rootsi [valitsuse] käitumismustreid. Manatud pilt kindlasti äratab kahtlusi.“

10:38

Juhanson räägib, et nad võtsid poistega kõige odavama kajuti, mis asus autodeki all. Kui nad tormisel merel lõpuks magama jäid, ei teadnud nad, mis on kel. Äratus aga tuli suure raksatuse peale. Juhanson läks ja vaatas kajutist, mis toimub koridoris. Ta nägi, et seinte vahelt jooksis vett.

„See on üks oluline fakt. Seintest tuli vett!“ rõhutab Juhanson. „Ma ei ole laeva tehnilise ehitusega kursis, aga minu parima teadmise alusel, kui vesi jõuab autotekile, ei tohiks ta sealt edasi jõuda.“

Kui Juhanson kajutist välja tuli, tundis ta, et laev on kreenis. Treeningkaaslastega otsustati ülemisele tekile minna, et saada aimu, mis tegelikult juhtus. Kuniks nad panid riided selga ja jõudsid uuesti kajutist koridori, oli vett juba hulga rohkem ning ka kreen oli suurem. Ilma lisatoeta ei olnud võimalik kõndida. „Protsess oli suhteliselt kiire,“ ütleb Juhanson.

Ülemisel tekil oli rahvast palju ja reaktsioonid erinevad: kes oli paanikas, kes ei osanud midagi teha ja kes otsisid väljapääsu. Väljapääsu otsis ka Juhanson koos ühe kaaslasega. Kuigi kajutist tuldi välja neljakesi, kaotati kontakt kahe liikmega ülemisel tekil. Kokkuvõttes pääseski Juhanson koos oma ühe kaaslasega.

Kuna kreen kasvas jätkuvalt, sai neile selgeks, et tuleb pääseda laeva küljele, mis ühel hetkel muutus laeluugiks. Laeva välitekil leidsid nad päästevestid, kuid neile tehti laeva personali poolt selgeks, et kreeni tõttu ei ole võimalik päästepaate kasutada. Ka veel siis ei uskunud Juhanson ega tema trennikaaslane, et laev võiks uppuda.

Poisid otsustasid, et suunduvad laeva ühte otsa, milleks oli laeva nina. Seal nägid nad metallist võrestikuga seina – rampi, mis oli suletud. „See on fakt, mis lõpuraportis ei kajastu,“ rõhutab Juhanson.

Siiski sai neile ühel hetkel selgeks, et laev upub. Otsustati vette hüpata, et mitte olla laeva juures, kui see põhja läheb. Vees kaotati küll päästevestid, aga leiti päästeparv, kus oldi kuus tundi enne kui neid lõplikult merelt päästeti.

Juhansoni sõnul on vaid vähesed pääsenud nõus rääkima oma lugu ning märkis ära, et kuigi ta rääkis uurijatega, ei kajastu tema „faktid“ lõpuraportis. „Mul ei ole vastust, miks see juhtus. Uued faktid aga näitavad, et me ei ole selgeks teinud, mis tol ööl toimus. See on oluline sündmus, mis puudutab kogu meie riiki.“

Juhanson loodab, et parvlaeva Estonia puhul on poliitikutel võimalik jätta kõrvale oma erimeelsused ja keskenduda sellele, et lõplik tõde päevavalge tuleks. „Seda väärivad ellujäänud, hukkunute lähedased. Räägime hauarahust, mida ei tohi rikkuda. Kuidas on nende rahuga, kes peavad edasi elama?“

10:06

Riigikogu kõnepuldis on Estonia hukust pääsenu Ain-Alar Juhanson, kes oli traagilisel õhtul 17aastane. Toona sõitis ta treeningkaaslastega Saksamaale. Juhansoni auto oli viimane, mis laevale võeti.

10:05

Riigikogu asespiiker Siim Kallas teatas, et mingit otsust tänasel riigikogu istungil vastu ei võeta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee