Sisuturundus

Lapsi varitseb virtuaalmaailmas üha enam ohte – kuidas saaksid vanemad sellega võidelda? 

Kaspersky, 27. jaanuar 2021 09:57
Foto: Envato Elements
Petuskeem ja küberkiusamine: mida on vaja teada lapsi ähvardavatest ohtudest võrgus ja kuidas neid vältida?

Lapsevanemaks olemine kätkeb digiajastul endas hoolitsust lapse ohutu ja oskusliku suhtlemise eest mitte ainult reaalses, vaid ka virtuaalses maailmas.

Praegu on enamikul lastest oma nutitelefon või tahvelarvuti, Kaspersky küsitluse „Vastutustundlik digikasvatus” andmete järgi on aga 52% lastest Leedus oma kontod sotsiaalvõrgustikus. Seejuures õpetavad vanemad ise lapsi aktiivselt seadeldisi kasutama: paljud kasutavad seadmeid laste õpetamiseks või laste igavuse peletamiseks sõidu ajal.

Ent nii internetis kui ka veebiväliselt, esinevad peale tunnetusliku ja meelelahutusliku poole ka kõikvõimalikud ohud. Näiteks kommunikatsioonilised, s.t need, mis tekivad vastastikuse suhtluse protsessis. Nende hulka kuulub muuhulgas küberkiusamine (veebikiusamine).

Küberkiusamise eripära seisneb selles, et selle eest pole võimalik peitu pugeda, sest solvajad, kelle hulgas on sageli täiskasvanud isikud, ei jäta oma ohvrit rahule ei kommentaarides ega ka isiklikes sõnumites. Veebikiusamise tagajärjel esineb lastel tugevat pinget, endassetõmbumist, enesehinnangu alanemist ja isegi depressiooni. Pole ime, et probleemi levik teeb muret ligi 70% vanematest Leedus.

Veebipõhise suhtluse teine külg on seotud liigse jagamisega (oversharing), see tähendab võimalikult suure hulga info jagamist enda kohta. Eespool toodud küsitluse kohaselt märgib iga viies laps enda profiilis andmed konkreetsel ajahetkel viibimise kohta, aga 10% lastest avaldab veebis oma mobiiltelefoni numbri.

Ohutuse seisukohast loetakse sellist käitumisviisi üsna riskantseks: isiklikud andmed võivad huvi pakkuda küberpetistele, info füüsilise asukoha kohta aga pahatahtlikele inimestele või lihtsalt – varastele. Kui kõne all on liiga paljastavad postitused või fotod, võib see esile kutsuda eakaaslaste või tundmatute isikute negatiivse või agressiivse reageeringu. Lapsed aga ei tea mitte alati, kuidas toime tulla sellise reageeringuga või kuidas end kaitsta.

Peale selle võib laps nagu ka iga teine interneti kasutaja, kokku puutuda traditsiooniliste ohtudega: sattuda kahjulikku tarkvara levitavate õngitsejate või kurjategijate ohvriks. Lapsed usuvad oma naiivsuses ülisuurtesse võitudesse, võivad sisestada oma pangakaardi andmeid kahtlasel saidil, minna üle kahtlasele viitele sõnumites või laadida alla viirusega faile.

Üks kõige aktuaalsem kuritegelik petuskeem on raha väljameelitamine. Siia kuuluvad teated, milles lubatakse suurt rahalist hüvitist küsitluses või aktsioonis osalemise eest. Raha kättesaamiseks tuleb tasuda „komisjonitasu“ või „kinnitada makse“, mis ei ole tavaliselt suur. Ent mingeid makseid inimene siiski ei saa, „komisjonitasu“ läheb aga petturitele. Sageli ilmuvad sellised teated populaarsetes sotsiaalvõrgustikes, neid reklaamitakse aga kasutajate usaldusväärsuse tõstmise eesmärgil justkui populaarsete, sealhulgas laste seas populaarsete, tähtede nimel.

Kuidas siis ikkagi oma lapsi võrgus kaitsta?

Ohutuse pant on küberkirjaoskuse elementaarse taseme tõstmine. Rääkige lapsele võimalikest riskidest ja selgitage, kuidas õigesti internetis käituda: mitte minna üle kahtlastele viidetele sotsiaalvõrgustikes või sõnumites, mõelda oma kontodele unikaalsed ja keerulised paroolid (alates 12-st sümbolist ja enam, mis koosneb suurtest ja väikestest tähtedest, numbritest ja erisümbolitest), mitte jagada suurt hulka infot enda kohta, mitte laadida alla filme ja programme kahtlastest allikatest.  

Seadke sisse usalduslikud suhted lapsega, küsige, kuidas tal läheb mitte ainult koolis, vaid ka sotsiaalvõrgustikus. Selgitage, et asukohainfo (geotag), julged avaldused, fotod, millele on avalik juurdepääs, on ju sama, mis jutustus iseendast. Kui laps pole veendunud, et suudab näidata oma ülesvõtet tervele klassile, tuttavatele ja võimalik, et võõrastele inimestele, siis on parem seda veebis mitte avaldada. Ei tohi unustada, et asukohaandmeid võivad ära kasutada vargad või kurjategijad, delikaatne ja tähtis info enda kohta võib aga osutuda relvaks internetitrollide käes.

Kasutage tehnilisi lahendusi, ja laste veebiohutuse programme eriti siis, kui laps alustab digimaailmaga tutvumist, et mitte ainult kaitsta teda eale mittevastava info eest, vaid olla kursis ka tema huvidega (kuid mitte mingil juhul tema isikliku kirjavahetusega). Selline lahendus, nagu Kaspersky Safe Kids võimaldab blokeerida juurdepääsu soovimatutele saitidele ja rakendustele, samuti reguleerida aega, mil laps veedab aega seadeldisega: näiteks võib keelata telefoni kasutamise lõunasöögi ajal või öösel. Peale selle, lahendus annab võimaluse lapse asukoha jälgimiseks. Kaspersky küsitlus näitab, et 88% eesti vanemaid ei ole selliste andmetega kursis: 34% vastanutest ei ole kunagi mõelnud lapse asukoha jälgimise üle, 23% aga lihtsalt ei tea, kuidas seda teha. Kaspersky Safe Kids tarkvaral on funktsioon, mille abi on võimalik näha lapse asukohta kaardil, kehtestada ohutu piirkond ja saada teateid, kui laps sellest väljub.

Olge kursis aktuaalsete ohtudega, suurendage pidevalt nii enda kui ka laste digikirjaoskust. Ent pidage meeles, et lapse eraldamine internetist ei ole väljapääs. Praegu on tähtis arendada temas eetilise suhtlemise oskusi võrgus ja suurendada digikirjaoskust, et veebis viibimine oleks lapsele mitte ainult kasulik ja huvitav, vaid ka ohutu.

Mis on Kaspersky?

Kaspersky – rahvusvaheline kompanii küberjulgeoleku tagamise süsteemide arendaja, asutatud 1997. aastal. Ohtude süvauuringud, samuti Kaspersky  teadmised ja kogemused ohutuse valdkonnas, suunatakse pidevalt teenustesse ja innovaatilistesse lahendustesse, et tagada ettevõtete, tähtsate taristute, valitsuste ja tarbijate ohutus ja kaitse üle kogu maailma. Lisainfo aadressil www.kaspersky.com. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee