Eesti uudised

VIDEO | Terviseameti pressikonverents: nädala pärast on haiglaravil 50–100 inimest tänasest rohkem (12)

Hindrek Pärg, 25. november 2020 13:13
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse (vasakul), terviseameti peadirektor Üllar Lanno ning Tartu Ülikooli professor ja teadusnõukogu liige Krista Fischer.Foto: Kuvatõmmis terviseameti videost
Kolmapäevasel terviseameti pressikonverentsil rääkisid koroonaviiruse leviku hetkeolukorrast Eestis sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse, terviseameti peadirektor Üllar Lanno ning Tartu Ülikooli professor ja teadusnõukogu liige Krista Fischer.

Samal teemal

Krista Fischeri sõnul pole üldine koroonanakatumiste trend langenud, vaid kasvab püsivalt. Viimase nädala jooksul on positiivse testi andnud üle 2000 inimese, kahe nädala jooksul üle 4000. "See on väga suur arv – näeme, et meil on nädala jooksul rohkem positiivseid kui kevadel kokku," sõnas Fischer. 

Üle poolte nakatunutest on tulnud Harjumaalt, arvestatav osa on ka Ida-Virumaal, järele jõuab veel Tartumaa. "Kui vaadata nakatunute arvu 100 000 elaniku kohta, on olukord kõige tõsisem Ida-Virumaal, Harjumaa jääb teisele kohale ja Hiiumaa kolmandale, aga tuleb meelde tuletada, et Hiiumaal elab väga vähe inimesi," rääkis Fischer. 

Tema sõnul domineerisid positiivsete testide arvu poolest kaks nädalat tagasi 15–19aastased, ent nüüd on tekkinud juurde uus grupp – nende noorukite vanemate põlvkond. Ta tõdeb, et ohustatud ekate vanusegruppides pole nakatumine kuigi suur, aga nad kuuluvad riskigruppi ja jõuavad tihti haiglasse. "Haiglapatsientide arv on praegu ületanud kevadise taseme," märgib ta, et haiglassesattumine sõltub vanusest.  

Haigestumiste kasv peegeldub haiglaravi vajavate inimeste arvus alles kümme päeva hiljem. "Ei ole mitte mingit põhjust arvata, et järgmise kümne päeva jooksul võiks haiglapatsientide arv teha midagi muud kui tõusta," sõnab ta ja hoiatab, et nädala pärast on võrreldes tänasega haiglas 50 kuni 100 võrra rohkem inimesi. Ta ka nendib, et alla 40aastastest jõuab haiglasse ainult üks protsent haigeid, aga 60–69aastaste vanuserühmas juba 10 ning 70–79aastaste vanuserühmas juba 20 protsenti. 

Fischer räägib edasi nakatumiskordajast R. Kui R jääb 1,1 juurde, on tegu aeglase kasvuga, aga see tähendaks, et uuel aastal oleks haiglas ikka üle 1000 patsiendi. Ta nendib, et nakatumise kiirel kasvuperioodil oli nakatumiskordaja R 1,5 juures, praegu on see 1,25 juures. 

Fischer nendib, et haiglates võib minna jõulude kandis keeruliseks. Nakatumisnäitajat saab vähendada maskide kandmise, kontaktide vähendamise ning distantsi hoidmisega. Teadusnõukogu liige selgitab: "Kui vähendame kontakte keskmiselt 20 protsenti ja nakatumine väheneb 10 protsenti, saame R-i alla ühe. Maskid ongi võetud kasutusele, et nakatumist vähendada." 

Terviseameti peadirektor Üllar Lanno ütles, et igasugused kogunemised on tõsine nakatumisoht. "Kui varem nakatus 500 inimest nädalas, siis nüüd 2500. 27 protsenti ei tea, kus nad nakatusid," tõdeb Lanno ning lisab, et 16 protsenti nakatunutest ei saa üldse aru, et neil on midagi tervisega halvasti. Tema sõnul jälgib terviseamet 4000 nakatunut ja 21 000 lähikontaktset. 

Lanno sõnul on kõige odavam meetod katkestada nakkusahel, mille jaoks pole vaja palju teha. "Selleks on vaja kasvõi meil Kristaga olla kaks nädalat oma kodudes, tegutseda veebi teel ja teada seda, et selle peale nakkus on lämmatatud ja teineteisele seda edasi anda ei saa," sõnas Lanno. 

Maris Jesse sõnul on teada, et lähinädalatel tõuseb haiglaravi vajavate Covid-patsientide arv ning terviseameti peadirektor annab suunised täiendavate koroonaviiruse voodikohtade avamiseks detsembri esimeseks kümneks päevaks, et haiglad oleksid valmis saabuvate patsientide jaoks.

"Saame omalt poolt teha otsuseid, et haiglaravi vajavate patsientide arv detsembri keskpaigast ja jaanuarist enam ei kasvaks," sõnas Jesse, kelle sõnul on valitsuse korralduste järgimine miinimum, mida peame tegema. 

Jesse ütleb, et viiruse leviku kasvu ja nakatumiskordajat aitab alla tuua eelkõige täiskasvanute suhtluse vähendamine nii, et füüsiliselt suheldakse ainult tavapärases igapäevases suhtlusringis. "Kahjuks tähendab see, et peame kaaluma kõiki oma väljaspool igapäevast suhtlusringi toimuvaid üritusi – ka trenne ja hobisid. Järgmise kolme nädala jooksul pole mõistlik minna lemmikharrastustega tegelema, kui selleks pole hädavajadust. Kui seda teha, siis tuleks võtta kasutusele hädaabinõud," rääkis Jesse. 

Tema sõnul on viiruse levik piisavalt laialdane, nii et pärast trenni, koorilaulu või sünnipäeva on väga suur tõenäosus, et paar päeva hiljem teavitab keegi sümptomitest. Jesse rõhutab, et järgmised kolm nädalat peame tõsiselt pingutama, kui edaspidi soovime, et saaksime käia kinos ja lapsed trennis. 

Küsimus: millal tuleb haiglavõrgule piir ette?

Lanno vastab, et voodikohti on ikka sama palju kui tavaliselt, aga tuleb hoida oskuspersonali tervist. Ta sõnab, et detsembri keskpaigaks tekitatakse Covid-19 haigetele 447 voodikohta. "Võiksime näidata üles ühtsust, kus üks on kõigi ja kõik ühe eest, et voodid oleksid vähem kaetud," ütles Lanno. 

Küsimus: kui vastutustundlikud on musta reede ajal tehtavad kampaaniad? 

Maris Jesse lisas, et inimesed nakatuvad suurema tõenäosusega kohtades, kus omavahel rohkem lävitakse. Ta sõnas, et poed peaksid aitama ettevaatusabinõude rakendamisel, tagades distantsi ja maski, ning inimesed peaksid järjekorras jälgima kahemeetrise vahe tagamist. 

Küsimus: kuidas mõõdetakse vastutust, kas trahvitakse kaupmehi? 

Lanno ütleb, et kõigil on isiklik vastutus iseennast terveks jätta. Tema sõnul saavad inimesed jälgida, mis nende ümber toimub, ja maskitutele osutada, et nad võiksid seda kanda. Lisaks saab kaupluste turvameeskonnale anda märku murettekitavast olukorrast. 

Küsimus: mida arvata Austraalia lennufirma plaanist lubada rahvusvahelistele lendudele ainult vaktsineeritud reisijaid?

Lanno vastab, et Eesti iga inimene ootab vaktsiini tulekut ning viitas ühe varasema uuringu tulemustele, kus 60% vastanutest ütlesid, et soovivad end vaktsineerida.

Jesse lisab, et eelkõige vaktsineeritakse meditsiinitöötajad ja riskirühmad ning suuremast vaktsineerimisest ei saa veel rääkida. 

Küsimus: mida tähendab see, et 16% nakatunutest ei saa aru, et neil on midagi valesti?

Lanno sõnul on tegu inimestega, kellel mingisuguseid sümptomeid ei olnud. 

Küsimus: kui palju üks inimene võib Ida-Virumaal ja Harjumaal nakatada teisi?

Fischeri sõnul olid R-i väärtused mõnevõrra kõrgemad Harjumaal ja Ida-Virumaal, aga praegu on enam-vähem samad kui mujal riigis – 1,25 ringis. Kui R peaks väikestes maakondades tõusma kahe peale, siis suurt tõusu ei näe, aga kui enam kui 2000 inimest nakataksid rohkem kui 2500 inimest, tekiksid haiglates suured probleemid. 

Küsimus: kui palju terviseamet näeb, et inimene oli sümptomitest teadlik, aga ignoreeris neid?

Lanno vastab, et selle vastu suurt rohtu pole, kui inimene ei lähe arsti juurde. "Kui ta otsustab arsti juurde minna, siis saame meie teada, kas tal on nakkus või test on negatiivne." 

Lanno sõnul on terviseametil olemas näide Tallinnast, kus koolide vahel liikus nakkus niimoodi, et inimene ei teinud kõike endast olenevat, et teiste nakatumist ära hoida. Tema sõnul sai ka Viru vangla kolle alguse õpetajast, kes asutust külastas, aga enesele teadmata viis nakkuse sinna kaasa. 

Fischer kommenteerib, et oleks palju lihtsam, kui haigusel oleks väga spetsiifilised sümptomid, aga keegi ei arva, et peaks kohe minema testima, kui kurk läheb valusaks või nina vesiseks. "Viirusega võitlemise teebki raskeks see, et inimesed nakatavad teisi siis, kui nad ise end haigena ei tunne. Kellelgi, kes saab nakkuse selliselt inimeselt, võib haigus raskelt kulgeda," sõnab Fischer.

Küsimus: miks tekkis kiire nakatumiste kasvuperiood? 

Fischer vastab, et enne kiiret kasvuperioodi tekkisid kolded, aga need olid terviseameti kontrolli all, nii-öelda isolatsioonis. Murdehetk tekkis siis, kui viirus levis koldest väljas ning uued nakkused polnud enam "isolatsioonis" ja neid oli keeruline kontrolli alla saada

Lanno tõdes, et tõenäoliselt on ühiskonnal teatud äng kevadisest sulgumisest ning vabaduse andmisel tekib tihedam ringiliikumine. Ta tõi näiteks sügisese koolivaheaja, kui inimesed võtsid nädala tööst vabaks ning liikusid lastega Eestis ringi. "Kui tavapäraselt püsime ühes töökollektiivis, on igapäevase suhtluse käigus nakkuse edasiandmine võimalik nii, et see ühest koldest edasi ei lähe," sõnab terviseameti peadirektor. "Mulle isiklikult tundub, et kui võtta reisijate arv Eestisse sisse ja välja, siis see ei kasvanud olulisel määral. Siis jääb ikka see võimalus, et tekitasime Eesti sees enda väiksema kontrolli või suurenenud vabadusest tekkinud emotsionaalse vajadusega olla tihedamas kontaktis erinevate inimestega selle võimaluse, et viirus sai levida."

Küsimus: kui kolme nädalaga inimesed ei võta ennast kokku, millal peab plaaniline ravi kinni minema?

Lanno sõnul on juba näiteks Ida-Viru keskhaiglas praegu täidetud kõik Covid-19 patsientide voodikohad ning seal pole muud võimalust, kui voodikohti kogu aeg juurde tekitada. Teine variant on teistest haiglatest appi minna, ent nii nõrgestatakse seda haiglat, kust personali võetakse.

Lanno ei oska prognoosida, millal tuleb plaaniline ravi kinni panna, sest ehk langeb kõigi inimeste hea töö abiga nakatumisnäitaja alla 200. "Kui ma selle välja ütleksin, siis see enam ei pädeks. Seega oleksin täna vastutustundlik oma sõnade suhtes ja teiselt poolt kutsuksin vastutustundlikkusele kõiki Eesti riigi elanikke, et haiglate töös oleks tagatud need teenused, mida inimesed on oodanud enne Covidi tulekut," sõnas Lanno. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee