ohtuleht.ee 24. november 2020 17:57
Kui sotsiaaldemokraadid on lubanud abieluteemalise rahvahääletuse toimumise ära hoida kõikide vahenditega, siis samale eesmärgile avaldas nädala alguses selget toetust isamaalane Siim Kiisler, kui hääletas põhiseaduskomisjonis rahvahääletuse eelnõu päevakorrast maha.

Koalitsioonipartnerite vastukaja oli ootuspärane – näiteks nimetas EKRE häälekandja Kiislerit Juudaks, Keskerakond aga hoidus kommentaaridest –, ent hoopis märgilisem on, kuidas käitub abieluküsimuses lõhestunud Isamaa.

Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder teatas, et põhiseaduskomisjonis määratakse Kiislerile asendaja, kes esindaks rahvahääletuse küsimuses fraktsiooni enamust. Ent miski ei takistaks Kiisleril selgi juhul komisjoni istungile ilmumast ja täieõigusliku liikmena oma südametunnistuse järgi hääletamast. Kas tal jagub selleks selgroogu? Teine lugu oleks siis, kui vangerdusega saaks Kiisler mõne teise komisjoni liikmeks, põhiseaduskomisjoni määrataks aga keegi parteidistsipliinile paremini alluv.

Igal juhul on avalikkus saanud näha Isamaa kahte nägu, kusjuures rahvahääletuse korraldamisele vastu seisev erakonnasisene ühendus Parempoolsed, kuhu kuulub ka Kiisler, on Seederi juhitud erakonnast võib-olla nähtavamgi. Olgu see teadlik katse kõnetada korraga abieluküsimuses eri meelel valijagruppe või mitte, ent selge on see, et nädalane viivitus eelnõu menetlemises ei väära veel rahvahääletuse toimumist.

Kuid teada on, et see ei jää ka viimaseks selliseks ponnistuseks, sest sotsiaaldemokraadid on ette valmistamas ülimahukat muudatusettepanekute paketti, mis on järeleproovitud viis eelnõu menetlemise tõkestamiseks. Kas see neil seegi kord õnnestub, sõltub sellest, kuivõrd kaugele parlamendi headest tavadest on valmis eemalduma koalitsioonipoliitikud.

Nii ei tule kadalipp läbida mitte üksnes rahvahääletuse eelnõul, vaid igal rahvasaadikul isekeskis, sest kaalul on ei midagi vähemat kui esindusdemokraatia hea tervis. Kas vaenavate osapoolte rahupiibuks võiks olla kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtt?