Eesti uudised

Allar Jõks: valitsuse maskikorraldus ei ole seaduslik (7)

Toimetas Hindrek Pärg, 24. november 2020 13:54
Allar JõksFoto: Aldo Luud
Vandeadvokaat ning endine õiguskantsler Allar Jõks kirjutas Facebookis, et valitsuse kehtestatud maskikorraldus ei ole seaduslik. Samuti ei saa tema sõnul maske mittekandvaid inimesi trahvida. 

"Miks viriseda maskisunduse juriidiliste nüansside üle ajal, kui viirusega võitlemine on kõigi ülesanne? Sest kriisi hinnaks ei tohi olla „karantiinis“ õigusriik," kirjutab Jõks Facebooki postituses, milles ütleb, et on korduvalt lugenud maskisunduse korraldust ja seletuskirja. 

Samal teemal

Ta sõnab, et iga piirangu kehtestamiseks peab olema selge lubav volitsnorm, ent maskisundust nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS) ette ei näe. 

"Maskisunduse võimaluse puudumist nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses põhjendab valitsus sellega, et konkreetse kohustuse või piirangu sätestamine seaduses ei olnud seaduse vastuvõtmise ajal tuleviku määramatuse tõttu võimalik. Elus ei ole võimalik kõike ette näha, mistõttu ei ole ka võimalik tagada olukorda, kus kõik normid sisaldavad detailseid koosseise ja õigusjärelmeid. Kas tõesti tänavu mais, kui NETSi muudatused vastu võeti, ei teadnud valitsus/Riigikogu, et maski kandmine võiks olla üks abistavatest piirangutest? Kas pärast maikuud ei olnud ka võimalik NETSi täiendada?," pärib Jõks. 

Ta lisab: "Järelikult on valitsus seadusega ettenähtu pädevust ületanud."

Jõksi sõnul ei näe seadus ette ka võimalust trahvida maskide mittekandjaid. "NETS näeb ette rahatrahvi nakkushaiguste tõrje nõuete rikkumise eest. NETS eristab nakkushaiguste tõrje ja tõkestamise. Nakkushaiguste tõkestamise nõuete (milleks võiks maskisundust pidada) rikkumise eest NETS rahatrahvi ette ei näe," sõnab Jõks, kes annab teisipäevast kehtima hakkanud korrale halvava hinnangu: "Seega on niivõrd lihtsas asjas nagu maskisunduse kehtestamine puudusi rohkem kui kooseluseaduse teemalisel uudisel kommentaare. See tekitab kahtluse, kas näiteks muud viiruse piirangud ettevõtetele on õiguspärased."

Jõks toob näite aastas 1994, mil riigikohus tunnistas põhiseadusega vasutolus olevaks politseiseaduse, mis võimaldas amentikel seadusliku aluseta rakendada operatiivtehnilisi meetmeid. 

"Riigikohus sõnas: „Seda, mida Põhiseaduse järgi on õigustatud või kohustatud tegema seadusandja, ei saa edasi delegeerida täitevvõimule, isegi mitte ajutiselt ja kohtuvõimu kontrollivõimaluse tingimusel.“ Kas oleme tõesti tagasi aastas 1994? Öeldakse, et me väärime oma valitsejaid. Mul on põhiseaduslik õigus uskuda, et väärime paremat valitsemist."

Kuigi Jõks on valitsuse tegevuse suhtes väga kriitiline, kannab ta maski. "Mitte kohustuse pärast, vaid vaatamata sellele," kirjutab Jõks.