Eesti uudised

„PEALTNÄGIJA“ | Kellest võiks 2021. aastal saada Eesti president? 

Toimetas Merilyn Närep, 18. november 2020 21:17
Presidendivalimiste valimiskogu 2016. aastal.Foto: Jörgen Norkroos
Vähem kui aasta pärast algavad Eestis presidendivalimised. "Pealtnägija" uuris, milliseid kombinatsioone läbi mängitakse ja kellest võiks saada Eesti Vabariigi kuues president.

Neli aastat tagasi toodi presidendivalimistel pildile rohkem ja vähem nimekaid kandidaate ja räägiti, et tuleb leida parteideülene ühiskandidaat. Riigipea valimine augustis luhtus aga riigikogus kõigis kolmes voorus.

Samal teemal

Nagu seadus ette näeb, liikus presidendi valimine valimiskogusse. See pole iseenesest midagi haruldast – moodsal ajal on president õnnestunud Riigikogus ära valida vaid kaks korda. Nii kogunes 2016. aasta septembri lõpus Estonia kontserdisaali 333 valijameest igast Eestimaa nurgast. Mis juhtus edasi, läheb Eesti poliitikaajalukku.

Võtmerollis oli toona Eiki Nestor, kes pole mitte ainult sel hetkel riigikogu esimees, vaid on kuulunud kõigisse parlamendi koosseisudesse ja selle jooksul osalenud nelja presidendi tegemises. Laual oli teisigi nimesid, kuid kuna ikka oli kellelgi midagi vastu, siis musta hobusena tõusis esile Luksemburgis elav Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas, toona 46aastane nelja lapse ema Kersti Kaljulaid.

Sõltumata erakonnast ja maailmavaatest kinnitavad "Pealtnägijaga" suhelnud poliitikud, et eelmiste presidendivalimiste agoonia kordumist üritatakse iga hinna eest vältida. Ent teisalt – erakondade suhete hetkeseis ja poliitaritmeetika lubab järeldada, et 10 kuu pärast kulmineeruv presidendiralli kujuneb sama keeruliseks kui mitte isegi keerulisemaks.

Poliitikavaatleja Andreas Kaju sõnul on panused kõrgemad kui tavaliselt. "Ja mitte kõrgelt selles osas, et leida ideaalne president, nii kurb kui see võib-olla Eesti poliitikavaatleja jaoks ei ole, et panused on just selles osas väga kõrged, et just tingimata tänane koalitsioon suudaks leida omavahel kokkuleppe," sõnas ta.

Poliitikaajakirjanik Toomas Sildami sõnul on presidendikandidaadis kokkuleppele jõudmine ka riigipea institutsiooni autoriteedi küsimus. "Mis sellest presidendi mainest lõpuks alles jääb?"

Ehkki tõsiseid nimesid veel avalikult välja ei öelda, on selge, et esmalt püüavad koalitsioonierakonnad ise midagi kokku leppida. Üllataval kombel on justkui jämedaim ots riigipea valikul kõige väiksema partneri Isamaa käes.

"Kui me mõtleme Jüri Luik, mõtleme Urmas Reinsalu – mõlema puhul võib öelda, et nad oleks tõenäoliselt küll erinevad, aga väga huvitavad kandidaadid ja presidendina ilmselt Eestile häbi ei teeks," lisas Sildam.

Riigikogus presidendi äravalimiseks läheb vaja kahte kolmandikku parlamendist ehk 68 häält. Praegusel koalitsioonil on aga 56 häält ehk lisaks on vaja vähemalt peotäit opositsiooni hääli. Aga arvestades kui sügavad on kaevikud kahe leeri vahel, ei paista neid kusagilt.

EKRE pakkus kandidaadina välja Õhtulehele antud intervjuus parlamendi esimehe Henn Põlluaasa. Lisaks Luigele ja Põlluaasale on arutatud ka teisi staažikaid poliitikuid nagu Enn Eesmaa ja Urmas Paet. Või poliitikaväliseid tegelasi nagu ERMi direktor ja endine riigikontrolör Alar Karis, Tehnikaülikooli rektor Tiit Land või Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee