Eesti uudised

Gümnaasiumid järjestusse: koroonakevade riigieksamite tabeli tipp jäi traditsiooniliseks 

Asso Ladva, Priit Pärnapuu, 18. november 2020 19:33
EESTI PARIM: Mullu neljandaks platseerunud Tallinna reaalkool võttis tänavu riigieksamitulemuste paremusjärjestuses taas sisse esikoha.Foto: Robin Roots
„Hakkasingi just meie õpetajatele reibast kirja kirjutama. Eks me ise lootsime ka, et esimese viiekümne sekka peaksime tulema,“ ütleb Kehra gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal – Kehra gümnaasium on kevadiste riigieksamitulemuste järgi paremuselt kümnes.

Haridus- ja noorteamet avaldas eile tänavused gümnaasiumide riigieksamite tulemused, mille järgi sai gümnaasiumid taas ritta seada. Tõsi, sel aastal jäi järele ainult kaks riigieksamit – matemaatika ja eesti keel – ning nendegi sooritamine oli vabatahtlik. Matemaatika laia ja kitsa eksami tulemused sai ühendatud nõnda, et iga laia eksami sooritaja sai 16 punkti juurde. Õhtuleht võttis arvesse üksnes statsionaarse õppe gümnasiste ning vene ja eesti õppekeelega koolid said sätitud eri tabelitesse.

Eesti õppekeelega koolide reas troonib Tallinna reaalkool, lisaks figureerivad esikümnes veel viis laialt tuntud kooli Tallinnast, siis Treffner Tartust, Sütevaka Pärnust, Nõo reaalgümnaasium ning kümnendal real asub esimene väikegümnaasium – see töötab Kehras. „Selline tulemus teeb ikka heameelt,“ tunnistab Kaido Kreintaal. „Eks need tabelid teevad paremad koolid veel paremaks ja toovad neile veel paremaid õpilasi. Aga kes oskab neid tabeleid lugeda, sellele ütlevad need nii mõndagi.“ Ta ei kurda väikese maagümnaasiumi rasket saatust, viskab vaid nalja vastu, et ega ei peagi kerge olema. Tema sõnul kool millegi üle kurta küll ei saa. Jätkuks vaid õpetajatel tahtmist ja jaksu tarkusi edasi anda. „Usaldus meie kooli vastu pole väga kõrge olnud,“ ütleb ta. „Siit kandist on päris paljud õpilased läinud mujale gümnaasiumisse. Aga eks tasapisi hakkab usaldus taastuma. Selle usaldusega on juba nii, et kui see kord on kadunud, siis tagasi on seda väga raske saada.“

„Eks me püüame tõestada, et oleme selle piirkonna parim kool ja et vähemalt meie enda parimad siia jääksid ja ümbruskonnast tuldaks meie juurde õppima,“ jätkab Kreintaal. „Sel aastal ongi nii, et väljastpoolt Kehrat tulijaid on kümnendas klassis rohkem kui omasid. Siin on õpilasi Aegviidust, Alaverest, Raasikult, isegi Arukülast.“

Vene õppekeelega koolidest platseerusid esimestele kohtadele harjumuspäraselt Sakala eragümnaasium ja Narva keeltelütseum, kuid kolmandaks tuhises mulluse tabeli viimasest viiendikust Maardu gümnaasium.

Üllatus Narvast

Üks üllatajatest on Narva Vanalinna riigikool, kus keelekümblusmetoodika järgi õpivad lapsed, kelle kodune keel ei ole eesti keel. Sellele vaatamata teevad selle kooli lõpetajad eesti keele eksami, mis on mõeldud eesti keelt emakeelena kõnelejatele. Ja ikkagi asub see kool eesti õppekeelega gümnaasiumide seas igati auväärsel 14. kohal, sest selle kooli lõpetajad tegid väga tugeva tulemuse matemaatikas ning eesti keele eksamil oldi mitme „päris“ eesti kooliga võrdne.

„Kevadises lennus polnud mitte ühtegi õpilast, kelle kodune keel oleks eesti keel,“ ütleb Narva Vanalinna riigikooli direktor Tatjana Stepanova. „Sellist reeglit meil ei ole, et lõpetajad peavad tingimata tegema eesti emakeele eksami. Meile tuleb gümnaasiumisse õpilasi ka vene õppekeelega koolidest ja nemad ikka valivad, kas teha eesti keele emakeelena või teise keelena eksam.“

Tavapäraselt on tabeli esimeses pooles ikka teada-tuntud koolid. Väiksema õpilaste arvuga gümnaasiumide kohad muutuvad rohkem, sest iga õpilase panus kooli keskmisse tulemusse on suurem ning kellegi ebaõnnestumine mõjutab oluliselt kooli koondtulemust. Suuremad koolid, sealhulgas viimastel aastatel rajatud riigigümnaasiumid asuvad võrreldes eelmise aastaga tabelis enam-vähem samas piirkonnas.

Vaata koolide pingerida SIIT.

Distantsõpe ei teinud eksamitulemustesse suuri muutusi

2020. aasta riigieksamite esmased tulemused on sarnased varasemate aastate omadega. Aasta-aastalt on paranenud eesti keele teise keelena eksami tulemused. Eesti keele riigieksami keskmine tulemus oli sel aastal 61,6 punkti ja eksamit tegi 6027 eksaminandi. Maksimumtulemuse 100 punkti saavutas sel korral seitse õpilast. Eesti keele teise keelena riigieksamit tegi sel aastal 1779 õpilast, eksami keskmine tulemus oli 67,8 punkti. 100 punkti sai kuus eksaminandi. 69,2 protsenti eksamisooritajatest saavutas 60 protsenti maksimumtulemustest ja nemad saavad eesti keele B2-taseme tunnistuse. Matemaatika riigieksam põhines kas kitsa või laia matemaatika kursusel. Kitsa matemaatika eksami valis 2356 ja laia matemaatika eksami 4256 eksaminandi. Kitsa matemaatika keskmine tulemus oli 36,4 punkti ja laia matemaatika keskmine tulemus 51 punkti. 100 punkti saavutas kitsas matemaatikas üks eksaminand ja laias 12 eksaminandi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee