Eesti uudised

Martin Kadai: koroonakriisis on valitsusel ja terviseametil väga terav suhtumise ja hoiakute konflikt (5)

Toimetas Keit Paju, 18. november 2020 18:20
Martin KadaiFoto: Tiina Kõrtsini
Terviseameti endise erakorralise meditsiini osakonna juhist ja kevadise koroonakriisi ühest suurimast eestkõnelejast Martin Kadaist oleks võinud suvel pärast peadirektori Merike Jürilo lahkumist saada tema mantlipärija. Kuid ta otsustas terviseametist lahkuda ega teinud saladust, et põhjus peitus selles, et valitsusega koostöö ei klappinud. Mehe sõnul on suureks probleemiks valitsuse ja terviseameti erinevus suhtumistes ja hoiakutes.

Kui Kadai juulis terviseametist lahkus, ütles ta põhjuseks, et ei olnud enam ametnikuna vaba ega saanud asju ajada tõenduspõhiselt. Kolmapäeval andis terviseameti endine tuntuim kriisinägu veebiloengu sisekaitseakadeemia loengusarja “Turvaline Eesti” raames, kus rääkis koroonakriisi õppetundidest ja väljavaadetest. Muuhulgas selgitas ta lähemalt, mil viisil kevadise koroonakriisi ajal poliitilise ja eksperttasandi vahel suusad risti läksid.

Samal teemal

“Poliitikud armastavad kriise ja sealt pealt on konfliktid lihtsad tulema. Ma annan sellele endise ametniku vaate. Konflikt poliitilise ja eksperttasandi arusaamistes ja eesmärkides oli olemas. Me mõistsime seda olukorda erinevalt ja saime sellest erinevalt aru,” tunnistas ta. 

“Mõistsime ka seda erinevalt, kas seda lahendada tervisesündmuse või politseisündmusena. Konflikt oli selles, et kas peab rakendama tõenduspõhiseid või näilisi ja lihtsaid lahendusi,” lisas ta. 

Kadai sõnul tekkis valitsuse ja terviseameti vahel paralleelne ja võistlev juhtimine. “Tegelikult ka Eestis kokkulepitud kriisi reguleerimise põhimõtete järgmine, subsidaarsus ehk lähimus ei olnud seal, kus ta pidi olema. Väga suureks probleemiks oli kaasamine.”

“Otsused, mis tulid, ei olnud sageli praktilised ja nende rakendamise kohta ma võiksin rääkida palju anekdootlike lugusid, aga ma ei hakka seda tegema. See kõik on väga kurb, sest see viib juhtiva asutuse ja üldise ühiskonna segadusse, tekivad pinged. Asutustel tekib täiendav halduskoormus ja tekib süüdistusfoon, millega ei ole kerge toime tulla. Muidugi usalduse küsimus tekib siin niikuinii,” nentis ta. 

Kadai sõnul on lisaks poliitilise ja eksperttasandi konfliktile ka konflikt valitsuse ja ametkondade tasandil. “Selles kriisis on ikkagi väga terav suhtumise ja hoiakute konflikt. Võib-olla see sõltub sellest, milline on valitsus, mis parasjagu võimul on,” tõdes ta.

“Kui küsida natuke provokatiivselt, kuidas meil seni läinud on, kui tahta otsida kriisis võitjaid või kaotajaid, siis tuleks kokku leppida, kuidas me seda mõõdame ja millises ajavaates,” märkis Kadai. “Liiga triviaalne on mõõta haigestunute ja surnute järgi kriisi lahendamise edukust, see on liiga kompleksne kriis selleks,” sõnas ta lisades, et muidugi, kui tervishoiusüsteem kokku kukub, ei ole kriis edukalt lahendatud."

Lihtsam on Kadai sõnul kriisi edukuse kohta vastust otsida ühiskonna tunnetusest. “Minu jaoks on oluline see, et kui kriisis saavad ühiskonnaväärtused kannatada, kaovad inimlikkus, usaldus ja hoolivus, siis ükskõik kui hästi see kriis on ka lahendatud, ei ole see minu jaoks hästi lahendatud,” ütles ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee