Uudised

Meile meeldib, kui meid tüssatakse? (1)  

26. märts 1997, 00:00

TÕNU TÕNSO

Armsal hallil stagnaajal oli tavakodanikust lehelugeja elu lihtne. Lehte lugedes oli kohe selge, millist juttu võid uskuda, milline on aga hundijutt. Teaduse ja ebateaduse vaheline piir oli kõrgemalt poolt täpselt paika pandud. Ebateadustest oli au sees ainult püha kolmainus (partei ajalugu, sotsialistlik poliitökonoomia ja teaduslik kommunism). Muud ebateadused (astroloogia, numeroloogia, ufoloogia, bioenergeetika, maharishi ajurveda, antroposoofia, füsiognoomika, frenoloogia jne. jne.) olid kodanlikud väljamõeldised, mida ekspluateerijad kasutasid töörahva eksitamiseks ja revolutsioonivõitluse teelt kõrvalejuhtimiseks. Peale laulvaid ja sametisi revolutsioone Ida-Euroopas korrutusid senised rahvamasside väärtushoiakud miinus ühega. Kaardimoor ja astroloog tõsteti aujärjele, matemaatik ja füüsik (neetud pommitegijad) paisati põrmu. Emotsionaalselt on sellised 180-kraadised pöörded mõistetavad - lohutuse pakkujad on alati rohkem hinnas kui kibeda tõe kuulutajad.

Ida-bloki maade esindajad olid omal ajal saanud pidevalt häid kohti rahvusvahelistel olümpiaadidel, teaduse ja tehnika koostöö tulemusena valmisid raketid ja pommid. Ometi ilmnes, et reaalteaduste kõrge tase oli pealispindne - tippudel olid küll teadmised ja oskused, aga kooliskäinute laiad massid ei osanud õpitud teadmisi igapäevaelus rakendada. Kuigi mees tänavalt on koolis õppinud teoreeme ja definitsioone, ei oska ta nendega midagi peale hakata oma probleemide lahendamisel ning on seetõttu kergesti manipuleeritav.

Nõnda oleme saanud ühiskonna, mis on kergeks saagiks kõikvõimalikele Ostap Benderitele. Et kapitalism pidi tähendama vabadust, siis paljud suure mahhinaatori hingesugulased tõlgendavad seda tüssamisvabadusena. Kui turumajanduse vooruste kiitmisele lisandub ood liberalismile kui minnalaskmisideoloogiale, siis ei tohigi nagu petistele ja sulidele vastu hakata. Mida puhtama vuugiga sa oma ligimese paljaks koorid, seda tehtum mees oled.

Mida siis teha? Meil, kes me ei tunne vasikavaimustust liberalismi üle, tuleb hakata vastu. Aga kuidas? Uurida seadusi ja kaevata kelmid kohtusse? Ent kohus otsustab nii, et isegi riigikohtu esimehel on häbi ja advokaadile nagunii maksta ei jõua. Nii jääb üle ainus võimalus: lihtsalt mitte lasta end tüssata.

Mõtlema peab oma peaga. Tasub olla umbusklik. Aga ka umbusklikkusest on vähe. Mees tänavalt saab aru, et midagi on mäda, kui ta võrdleb oma sissetulekut ametlikult teatatavate keskmise palga numbritega. Aga mis on mäda? Kas on võimalik, et 80% inimestest saab aritmeetilisest keskmisest vähem palka ja 20% rohkem? Matemaatilist statistikat tundev inimene ütleks, et see on võimalik. Selleks, et olla vähem manipuleeritav ja tüssatav, on tarvis tunda pettuse anatoomiat. Mõningaid matemaatikaga seotud näiteid esitangi selles järjejutus. Lugejalt eeldan, et ta oskaks liita-lahutada, korrutada-jagada ja viitsiks minuga kaasa mõelda.

Kirjaketid

Teatavasti leiutati male Indias. Kooliõpikutest tuntud legendi järgi lubanud rikas vürst, kes oli mängust vaimustatud, selle leiutajale rikkaliku tasu. Leiutaja palus anda malelaua esimese ruudu eest vaid ühe nisutera, teise eest kaks, kolmanda eest neli - iga järgmise eest kaks korda rohkem teri kui eelmise eest.

Kuigi soov tundus olevat tagasihoidlik, ei olnud seda võimalik täita. Terves riigis ja võib öelda et ka kogu maailmas pole nii palju nisu, kui seda küsis malemängu leiutaja. Et iga ruudu eest küsis mees kaks korda rohkem teri kui eelmise ruudu eest, siis näiteks neljanda ruudu eest tuli välja panna 2

3

=8 tera, viienda eest 2

4

=16 tera, viimase (64-nda) ruudu eest aga 2

63

tera. Seega pidi leiutaja saama 1+2+22 +23 + ... +263 viljatera. Geomeetrilise jada summa valemit kasutades saab näidata, et 1+2+2

2

+2

3

+ ... +2

63

=2

64

- 1. Kui saadud arv ilma astendajata välja kirjutada, siis saame 18 446 744 073 709 551 615 tera. Et nii suurt kogust paremini ette kujutada, selleks tuleks tulemust võrrelda mõnede muude suurte arvudega. Oletame et 1000 viljatera kaalub 35 grammi, Maa elanike arvuks loeme 5,1 miljardit inimest. Kui see viljakogus jagada võrdselt kõigi inimeste vahel, siis saaks igaüks 126 tonni vilja.

Järgneb.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee