"Kellel saab midagi olla selle vastu, et e-hääletus peab jätkuma, kuid süsteem peab olema kontrollitav, turvaline ja läbipaistev? Usun, et kellelgi. Muide, just nii on see koalitsioonilepingus ka sõnastatud," kirjutab Sester sotsiaalmeedias.
Ta nendib, et talle ei ole probleemi arutleda selle üle, et e-häälte protokolle tuleks säilitada kauem, kuna vaidluste ja küsimuste korral võib olla vajadus tõde tuvastada.
"Mul ei ole probleemi arutleda ka selle üle, et hääleõiguslikule kodanikule oleks arusaadav, kuidas liigub tema hääl ning kas hääl jõuab ikka tema poolt valitud isiku häälekontole. Küll aga on minu jaoks probleem, kui e-hääletus tervikuna seatakse kahtluse alla ja alustatakse järjekordse paranoilise vandenõuteooriaga," leiab ta, et kuigi Reformierakond sai e-hääletusel kõige rohkem hääli, ei anna see alust hääletussüsteemi kahtluse alla seada.
Sester tuletab meelde, et kunagi oli e-hääletusega seonduva vastustamine Keskerakonna üks lipukirjasid, kuid nüüdseks tundub, et peaministri partei ei sea enam kahtluse alla e-hääletusega seonduvat.
"Ja nüüd EKRE oma konspiratsiooniteooriatega. Halloo, te olete juba poolteist aastat koalitsioonis. Kas liiga lühike aeg? Teil on mitmeid võtmeministreid ja ligipääsud infole. Kasutage seda võimalust ja tehke endale e-hääletusega seonduvad asjad selgeks!" põrutab Sester.
EKRE-l on plaan algatada veel sel nädalal seadusemuudatus, mis on otseselt seotud e-valimistega.
Mart Helme rääkis pühapäevases EKRE raadiosaates „Räägime asjast", kuidas Eesti e-valimistes pettusi korraldatakse. „Kuidas see meil käib? Ma olen seda küsinud ja uurinud. On olemas selline asi nagu valijate register. Seal ei ole inimesi, kellel ei ole õigust valida. Aga seal on kümneid tuhandeid inimesi, kes pole kunagi käinud valimas ja kelle hääled on vabad ja kelle hääled on võimalik kantida e-valimistel e-häälteks,“ selgitaks Helme. „Ja kanditakse! Ja siis tulebki [pealkiri]: „Kuidas Reformierakond võitis valimised ülekaalukalt.““
Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ütles neid seisukohavõtte kommenteerides Fortele, et Eestis peetakse valijate arvestust rahvastikuregistri andmete alusel ja valijate nimekiri koostatakse igaks valimiseks iga kord eraldi.
„Rahvastikuregistris ei peeta arvestust, kas valija on varem valimistel osalenud või mitte. Seetõttu pole sellist isikustatud infot võimalik valija kohta välja võtta. Eraldi kokkuvõtet valija valimistel osalemise kohta ei tehta," lisas Koitmäe.
Kommentaarid