Haus galeriis avati eksootiliste tühermaade näitus „Koha mälu III“

Linnakultuur ja linnakultuuri märgid seintel, pindadel, ruumides elavad Jaan Elkeni maalidel kõrvu igavikuliste reeglitega. Maalikunstnikuna liigub ta kindlalt esteetilisusest riivatud maailmas, üritades rääkida vaatajaga universaalsemalt ja globaalsemalt positsioonilt.

Jaan Elken on öelnud, et nii nagu ei olnud ta stiilipuhas hüperrealist 1970-ndatel, pole ta puhast tõugu abstraktsionist ka praegu. Kunstniku jaoks on realiteedi mõiste intrigeeriv ja veidi nihkes tavakeeles kasutatava realiteedi/reaalsuse arusaamaga.  Maalikunstniku kujundisüsteem (pintslilöögid, koloriit jmt.), teatud isikupärased meetodid pildilise reaalsuse ülesehitamiseks ja esteetiline propaganda ongi tema realiteet, tegelikkus või siis üli-tegelikkus – hüperreaalsus.
 
Jaan Elken: „Teelolek nii otseses kui ülekantud tähenduses on minu kui kunstniku autoripositsiooniks juba aastakümneid, sirgete teede kõrval hindan keerulistes urbaansetes struktuurides avalduvat loogikat ja rütmi, looduslike kivikõrbede kõrval näen ülevust ka urbanistlikes konglomeraatides. Abstraktse kunsti võttestikku ülimaks pidava kunstnikuna tahan olla loodusvormidega sarnaste faktuuride/vormide (taas)looja – mitte kopeerija. .. Seega rääkida minu puhul abstraktsusest on ilmne liialdus, ajendid ja õhustik viitavad alati konkreetsetele sündmustele, struktuuridele, kas-või vaid psüühiliselt  läbielatust pärit mälufragmendile. Räägin oma maalidel aistingutest ja vaistudest, kuidas asju tajun. Need on vägagi konkreetsed. Ei midagi abstraktset, kuivõrd on muidugi kogu kunst „abstraktne“, „tinglik“, „märgiline“…

 
Jaan Elken (s.1954) on maalikunstnik,  alates 1981 kuulub Eesti Kunstnike Liitu,  aastatel 1995-1999 on olnud Eesti Maalikunstnike Liidu esimees, aastatel 1999-2013 Eesti Kunstnike Liidu president.