Poliitika

LOE TÄISPIKKUSES | Andres Kuusk pitsitas „Esimeses stuudios“ Martin Helmet: kuidas tort maitses? Kas Kaja Kallas on Sauron? (12)

Ohtuleht.ee, 11. november 2020 22:39
Martin Helme "Esimeses stuudios"Foto: ETV / ERR
„Esimese stuudio“ saatejuht Andres Kuusk kostitas skandaalset rahandusministrit Martin Helmet üpris teravate küsimustega.

Ma ei teagi, kas õnnitleda või kaasa tunda. Vaevalt nädalapäevad olid eelmisest skandaalist möödas, kui te tegite seda jälle. Välkkiire tüli ja veelgi kiirem leppimine. On siis uus taktika üks skandaal nädalas?

Samal teemal

Ei, ma arvan, et see kindlasti ei ole meie taktika. Ma võin ühe väikse kirjelduse teha. Meil oli esmaspäeval koalitsiooninõukogu, nagu igal esmaspäeval. Loomulikult olid arutelul ka päevakajalised teemad. Üks meie koalitsioonikaaslastest ütles, et ei, meil on ju hea koalitsioon ja tore on koos valitsega, aga kui te oleksite natuke vähem pöörased. Mina ütlesin, et küll on  kahju, et te ei oska rõõmu tunda sellest, et on niisugune pöörane tegevus. Ju see stiilivahe on nähtav ja ju see stiilivahe on aeg-ajalt koalitsioonikaaslastele ka kurnav.

Ma huviga ootasin, millise taktikaga Martin Helme tänasesse saatesse tuleb. Tundub, et teil on plaanis ka pärast seda saadet ametisse jääda. 

Meil on plaanis kuni järgmiste korraliste valimisteni ametis olla. 

Kuidas eelmise kriisi eest Jüri Ratase saadetud tort maitses?

Väga hästi maitses. Ma ei saanud üldse aru sellest ilkumisest. Minu arvates oli see väga kena žest. Muidugi Jüri teab, et ma olen kohutav maiasmokk.

Seda käsitleti niimoodi, et peaminister justkui alandas ennast sellega, et keerasite käki kokku, saate tordi ja veel aitäh ka, et lubate mul ametis jätkata.

Meie valitsuse suhtes käsitletakse alati asju võimalikult halvustava või mõnitava nurga alt. See oli minu arust fantaasiapiiride lükkamine. Käsitleda tuleks seda ikkagi niimoodi, et oli tüli, oli leppimine või rahupiip ja seda tuli tähistada.

Esmaspäeval astus siseminister tagasi. Öelge ausalt, kas ja kui pikalt oli teil peas teadmine, et see koalitsioon lagunebki.

Ei, seda ohtu ja pingete suurust dramatiseeritakse üle. Mul oli muidugi kahju sellest, et meil oli nädalavahetusel erakonna volikogu koosolek, mis võttis vastu väga hea avalduse ja kus ma pidasin enda meelest oma erakonnakaaslastele väga hea kõne... Kõik uppus selle alla, mis järgmine päev tuli.

Ma võin teile koostada nimekirja teemadest, mis upuvad praegu teie tülide alla.

Võibolla ongi hea, et koroonast räägitakse vähem. Tegelikult me rääkisime Mardiga juba pühapäeval, mis tema valikud on ja mis ta teha tahab. Ta pakkus juba pühapäeval mulle ise välja, et ta paneb ameti maha. Põhjused on natuke pikemad kui see, et meedia tõmbas jälle joorupi üles. Põhjus on ikkagi selles, et ta ei ole kunagi hirmsasti tahtnud olla minister. Neid inimesi on meil erakonnas ka ja osad neist on ka ministrid, näiteks mina. Tema on selline filosoofkuningas. Ministri rutiinne ja bürokraatlik töö tegelikult ei sobinud talle. 

Meedia tõmbas üles joorupi? Tahate, ma ütlen teile, kes tõmbas üles joorupi. Peaminister Jüri Ratas, välisminister, kaitseminister, Isamaa esimees... Ma võin seda loetelu väga pikalt jätkata.

Noh, eks nad reageerivad sellele üldisele foonile.

ERRi ja Delfi pealkirjadele reageerib Jüri Ratas?

Peaaegu kõik poliitikud – peale minu – reageerivad pealkirjadele.

Martin, mul ei olnud plaanis neid raadiosaate lauseid, mida siin on nädal aega analüüsitud, tsiteerima hakata. Kõik teavad neid peast. Kuulge, opositsioon ütleb, et te lihtsalt pelgasite, et järsku Mart Helme umbusaldus läheb läbi. 

„Näidake enda halvimat, Mordor!“ Need on teie sõnad riigikogus. Opositsioon ütleb, et ainuüksi nende sõnade eest vääriks minister umbusaldust. 

Neil oli ju kohe paar tundi hiljem võimalik teha seda. Aga mina näengi niimoodi seda asja.

Kes või mis see kurjuse kants on?

Meil on suur võitlus – mitte ainult Eestis – hea ja halva vahel. Meil on suur võitlus õige ja vale vahel. Need destruktiivsed ühiskonda radikaalselt lammutavad jõud, kes pakuvad seda...

Te räägite EKREst?

Ei, ei, ei. Loomulikult ma räägin liberaalsest frondist. Sellest liberaalsest frondist, kes põhimõtteliselt ütleb meile iga päev seda, et on üks viis, kuidas ühiskond saab rahulikult edasi elada, ja see on see viis, kui kõik teevad nii, nagu meie käsime, ja kui kõik ei tee nii, nagu meie käsime, siis on põrgu lahti. See ongi see kurjus.

Kaja Kallas on siis Sauron?

Jaa, ma ütleksin... [naerab] Sauron on võibolla natuke palju talle öelda. Sauron oli ikkagi...

Mordori valitseja.

...väga toimekas ja tõhus ja edukas. Kaja Kallase kohta seda öelda ei saa. Mida võib Kaja Kallase kohta öelda, et seni, kuni Kaja Kallas on peamise opositsioonilise erakonna juht, Eestis normaalset poliitilist õhkkonda ei teki. See hüsteeriatasand, milleni tema on kruttinud nii enda erakonna kui suure osa Eesti ühiskonnast, on totaalselt irratsionaalseks muutunud. See lahmimine ja sahmimine, millega tänane opositsioon on tegelenud viimased poolteist aastat, see ongi see ühiskonna lammutamine ja lõhestamine, mida nad teistele kogu aeg ette heidavad.

Kuulge, ega te ise ka just Frodo või haldjas ole. Aga ma üllatan teid ka. Nädalavahetuse kõne, mida te alguses mainisite: „Iga päev, kui me oleme võimul, taastoodame iseenda edasist võimulolemist läbi väga erinevate asjade.“ Sellest jutust kumab ikka väga tugev Sõrmuse kutse läbi.

Heh. See on ju puhas tõsi, et kui sa oled edukalt võimul, mitte lihtsalt ametis ega tiksu oma ametis ega arva, et see, et sul on autojuht ja lindilõikamised, teeb sust valitseja. Vaid päriselt teed seda tööd, et oma poliitikat ellu viia ja kujundada ühiskonda selliselt, nagu sinu mandaat valijatelt on küsitud. See tegelikult suurendab sinu võimalust järgmistel valimistel edukalt ja hästi esineda. Jah, võim taastoodab iseennast.

Koalitsioon suitsetas esmaspäeval rahupiipu. Mis see lõpptulemus siis on, leppisite kolmekesi kokku, et USA on demokraatlik riik?

Meie kokkuleppimisest ei sõltu mitte midagi. Ei muuda ka see, mida me räägime praegu siin või mõnes nädalavahetuse raadiosaates. See, milliseks kujuneb lõppkokkuvõtteks Ameerika valimistulemus või mismoodi nad need vaidlused seal lahendavad, meist ei sõltu. Aga nii, nagu ma ka parlamendis ütlesin: liitlaste kohta võib arvamusi avaldada, omanike või peremeeste kohta arvamusi avaldada ei või. See tähendab seda, et meil on olemas Eestis terve hulk poliitikuid ja ühiskonnategelasi, kelle meelest Ameerika kohta üldse midagi arvata ei ole õigust, vaid nii, nagu seal on, nii on alati hea. Ma põhimõtteliselt ei ole nõus sellega. Selline hoiak näitab seda, et need inimesed ei ole vabad inimesed ega iseenda peremehed. Ma jätkuvalt arvan, ja töötan selle nimel, et me kõik oleme vabad inimesed. 

Ma ei eeldanudki, et te hakkate siin saates oma isa kritiseerima, aga teie oma sõnad... Soovite te väljaöeldut korrigeerida? Mõne solvangu tagasi võtta?

Aga keda ma solvanud olen?

Ameerika vabadust, näiteks.

Vastupidi. Ma kirglikult ja väga veendunult võtsin sõna selle kaitseks, et Ameerikas vabadust ka edaspidi oleks. Kui valimistel on võltsimised ja need tuvastatakse ja selle tagajärjel ei juhtu midagi, siis on demokraatiaga väga hapu lugu.

Selle „kui“ olete sinna hiljem juurde öeldnud. Teie sõnad olid: „Minu meelest ei ole üldse küsimustki selles, et need valimised on võltsitud.“

Mnjah... Hiljem ma selgitasin seal hulga muid asju ja seal oli ka „kui“ juures. Mul on väga kahju, et Eesti meediamaastikul väga vähe kajastatakse seda, mis Ameerika meediamaastikult toimub. See vaidluste, süüdistuste ja ka tõendite hulk, mis tänaseks päevaks on esitatud, kui palju seal on olnud väga tõsiseid valimisrikkumisi, seal ei ole millegi üle vaielda.

Millistele allikatele Martin Helme tugineb?

Neid allikaid on tõesti väga palju. Selleks piisab, kui natukenegi ringi tuhnida Ameerika meedia väljaannetes. Jätame praegu kõrvale CNNi, see pole meediaväljaanne...

Kusjuures mul pole kaasa võetud ühtegi tsitaati CNNist. Küll aga vaatasin, et valimisvaatleja OSCE ütleb, et polnud mingeid probleeme. Isegi Fox News on viimastel päevadel hakanud katkestama Valge Maja ülekandeid – saatejuht lisab juurde, et see jutt ei vasta tõele.

No vot, siin me nüüd oleme. Tuleb välja, et Ameerika valimiste tulemused kuulutatakse välja uudistest, mitte seda ei pea sertifitseerima osariikide valimiskomisjonid ega valimiskogu. Kui Fox News või CNBC ütleb, et see osariik on nüüd Bideni oma, siis nii on.

Martin, see jutt on pooltõde.

Ei. Tavaliselt võibki see nii olla, tavaliselt valimispäeva õhtul või järgmise päeva hommikul üks pool ütleb, et jah, ma kaotasin ja õnnitleb teist poolt. Antud juhul on meil kaks inimest, kes kuulutavad, et nad võitsid valimised. On alanud tohutu vaidluste laviin. Me ei ole tavaolukorras, kus me võime öelda, et ahah, see mees võitis.

Sellest vaidlustelaviinist terve posu, sealhulgas teie enda sõnad raadiosaates, on faktikontrollides ja mõnel pool kohtus ümber lükatud. Näiteks jutt surnud valijatest lükati Pennsylvanias kohtu poolt tagasi. Jutu sellest, kuidas vaatlejad ei pääse liigi Philadelphias, BBC faktikontroll lükkas tagasi. Detroit, Michigan... Seesama kurikuulus jutt, kuidas aknad lüüakse kinni, mida rääkis ka Jaak Madison. See kõik oli väga õige jutt, ainult et valimisvaatlejad olid seal juba sees ja järgmisel päeval ei lastud sinna sisse nii demokraate kui vabariiklasi. Siin on terve pikk nimekiri. Me võime seda lugeda saate lõpuni.

Ei ole mõtet. Nii, nagu ma ei võta tõsiselt BBC faktikontrolli...

Associated Press? Deutsche Welle? Reuters?

Ei, need ei ole faktikontrollijad.

Martin, nimetage palun kolm kanalit, kelle andmetele te tuginete.

Mina vaatan... Noh... Palun väga, Breitbart on üks kahtlemata. Fox News on teine, Fox News ei lükka midagi ümber. Fakt on see, et seal on vaidlused ja valimistulemused osades osariikides välja kuulutamata. Kui keegi siin küsib, kas Ameerika on õigusriik või demokraatlik riik, sellele saame vastuse ju siis, kui kõik need vaidlused on lõpetatud. 

Teil on kahtlus üleval, kas Ameerika on õigusriik?

Mul ei ole põhjust milleski kahelda. Ma ütlen lihtsalt seda, et protsess veel käib, mis tähendab seda, et  meil ei ole veel valimistulemusi.

Väike tähelepanek televaatajale, kes võibolla iga päeva USA meediat ei analüüsi – nii Fox News kui ka New York Post, mis on selle skandaalse Bideni loo väljatoojad, kuuluvad Rupert Murdochile, kes on – üllatus, üllatus! – veendunud Trumpi toetaja. Vähemalt kuni viimaste päevadeni.

Jah, just täpselt, vanasti oli, jah.

Kas Joe Biden on teie arvates korruptant?

Jälle, terve hunnik lugusid, mis on avalikest allikatest kõik kättesaadavad. Lood sellest, kuidas... Mitte Joe Biden, aga Bidenite perega seotud firmad on teinud tehinguid ja saanud rahasid nii Moskva linnavalitsuselt kui erinevatelt suurtelt Hiina riiklikelt kompaniidelt kui Ukraina riiklikelt kompaniidelt. Mis te nüüd tahate? Et mina hakkaksin vahendama kogu seda uudistevoogu, mis tegelikult peaks olema ajakirjanike töö? Ja kui seda ajakirjanikud ei ole vahendanud, siis ajakirjanikud ütlevad, et oi!, me pole kusagilt midagi sellist kuulnudki, järelikult sa valetad! Ei, mina seda tööd... Jah, ma tunnikese seal raadiosaates valgustan inimesi, aga ütleme, et tänases saates ma seda lünka ei täida.

Seda kuulates tekib mul küsimus, et kas teile meeldivad ainult faktid, mis lähevad kokku teie maailmavaatega. Kui ma neid kanalite loetelusid kuulan.

Mulle meeldivad faktid, mis lähevad kokku reaalse maailmaga.

Muide. Selle kurikuulsa Bideni artikli avaldas New York Post. Saladuskatte all võin öelda, et see on tabloid, mille maine väga kiita ei ole. Kuulub samuti siis Murdochile. Seal oli kaks kandvat allikat: Rudy Giuliani ja – üllatus-üllatus – Steve Bannon. Ma ei tea, kas ma reedan teile mingi saladuse, et see ei ole ajakirjandus.

Noh, ajakirjandust on tänasel päeva üldse väga vähe.

Millist ajakirjandust Martin Helme usub?

Sellist, mis on võimeline oma väiteid ilusti ka faktidega täitma.

Ja need on Breitbart ja Fox News?

Muuhulgas võivad ka need olla. Aga me elame internetiajastul. Otseallikad on võimalik välja tuhnida niimoodi, et sul ei ole isegi vaja väljaannet sinna vahele.

See meediajutt on muidugi nauditav, aga kas peaminister Jüri Ratas tegi siis õigesti, et ta tunnistas Bideni valimisvõitu?

Mina oleks oodanud.

On see teie seisukoht või EKRE ühine seisukoht?

Mis seisukoht... Lõppkokkuvõttes on ju kõik väga lihtne  – Eesti töötab selle Ameerika presidendiga, kelle ameeriklased valivad. Ameerikas saab järgmine president ametisse jaanuarikuus, praegu on ametlikult ametis president Donald Trump. Ma tuletan meelde, et Marko Mihkelson käis neli aastat ringi ja kuulutas, et Trump on illegitiimne president, sest tal on mingisugused Vene koostööseosed, mis on kõik korduvalt ja üheselt ümber lükatud. Aga seda juttu võis rääkida ja see ei kahjustanud Eesti suhteid Ameerikaga ega julgeolekut. Seda juttu rääkis meil terve hulk kõrgeid Eesti poliitikuid. Mikseri sõnavõtud Trumpi suhtes... Aga keegi ei kutsunud kokku mingeid erakorralisi julgeolekukoosolekuid Eestis, sest meil ongi topeltstandard: konservatiive võib alati sõimata ja laimata ning vasakpoolseid mitte. Hea näide on noorsotside nö. vikatinali, mida nad Facebooki üles panid. Ei ole sotsiaaldemokraatliku partei esimees midagi pidanud ütlema, sest keegi ei nõuagi talt, et ta midagi ütleks, et keegi vabandaks. Ja nad saavad seda teha, sest skandaali pole.

Tunnistame koos, et see pilt on absoluutselt ja täiesti ebaõnnestunud. Aga kui tuleb öelda a, tuleb öelda ka b. Kas näiteks EKRE rändeleppe meeleavaldusel võllas rippuv Mikser või presidendi näost tehtud Osama bin Laden, rahvavaenlane number üks, on sama kaaluga? Kes alustas?

Kui sa tahad seda võrdlust – kui sotside üritusel ripub võllapuu, mille külge on riputatud helmed, pärlikesed, siis see ei ole sama kaaluga, kui vereojadega vikatimehe pilt. See ei ole sama kaaluga. Isegi, kui ütleme, et need on sama kaaluga, siis siin ju tulebki see kahepalgelisus sisse. Meile lendasid kõik kaela ja ütlesid, et nii ei tohi teha. Sotsidele... Noh, ma kuulen ainult ritsikate sirinat.

Veel kord õnnitlemistest. George W. Bush õnnitles, Boris Johnson õnnitles. Ega tema teie andmetel vasakliberaaliks ole hakanud?

Ei... [naerab] Boris Johnsoni maailmavaadet on küll keeruline tuvastada. Ütlen veel kord, tavaolukorras poleks selles midagi imelikku. Ameerikas toimuvad novembri esimesel teisipäeval valimised, tavaliselt novembri esimeseks kolmapäevaks on võitja selgunud ja kõik võivad teda õnnitleda. Sest üks on öelnud: „Ma kaotasin.“ Eelmine kord Clinton ütles samal õhtul, et jah, ta kaotas. Ja kõik hakkasid Trumpi õnnitlema. Tegelikult muidugi mitte, aga teoorias. Nii ta tavaliselt käib. Aga seekord ei ole tavaline olukord.

Opositsioon ütleb, et teie retoorika langeb üks ühele kokku Venemaa retoorikaga. Mis te sellele vastate?

See on nii tüütu ja kulunud jutt. Umbusalduse avaldamisel hakkasid jälle seda jutukest kruttima. Küsisin, et noh, teil on virnast võtta otsetsitaate nii Mardilt kui minult, palun tooge vähemalt üks otsetsitaat, kus selle Putini kaela riputamisega kuidagigi on mul midagi võimalik vastata. Loomulikult selliseid otsetsitaate ei tule, sest neid ei ole. 

Bidenit ei ole õnnitlenud Brasiilia, Mehhiko, Hiina ja Venemaa. See on täiesti muljetavaldav seltskond, kui siia veel Iraani ajatolla lisada. Kas Eesti võiks olla selles nimekirjas?

Ma arvan, et seal nimekirjas on kindlasti rohkem riike. Kui me mõtleme selle peale, et Ameerika on Mehhiko jaoks suurim ja tähtsaim naaber ja partner ja ma millegipärast arvan, et Mehhikos saadakse Ameerika sisepoliitikast väga hästi aru, siis see on minu meelest kõnekas.

Nii Bolsonarot kui Obradori nimetatakse populistideks.

Noh... Selle malakaga äsatakse tänapäeval muidugi kõigile, kellele vähegi tahetakse halvasti öelda. Mina küll selle malakaga pihta saades haiget ei saa. Aga noh, ükskõik.

Millal te kavatsete opositsioonist koalitsiooni jõuda?

Me jõudsime sinna aprillis 2019.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee