Eesti uudised

Riigikontrolör: väljaspool Tallinna ja Tartut oma tööd tegevad perearstid, õpetajad, politseinikud ja päästjad tuleks kanda punasesse raamatusse 

Toimetas Triinu Laan, 11. november 2020 17:36
Janar HolmFoto: Teet Malsroos
Riigikontrolör Janar Holm pidas kolmapäeval riigikogus ettekande, milles keskendus esmatähtsate avalike teenuste tulevikule. Holm lahkas kõnes perearstide, üldhariduskoolide õpetajate, politseinike ja päästjate värbamise ning töölt lahkumise dünaamikat.

Ühtlasi osutas riigikontrolör, et kõikjal riigis harjumuspäraselt, ühetaoliselt ja ühtlase kvaliteediga arstiabi, hariduse ja siseturvalisuse tagamine pole peagi enam väljaspool Harjumaad ja Tartumaad realistlik ja seda inimeste nappuse, mitte niivõrd isegi rahapuuduse  tõttu.

Holm nentis, et oleme Eestis jõudnud aega, kus tuleks ausalt inimestele tunnistada: kõikjal riigis harjumuspäraselt, ühetaoliselt ja ühtlase kvaliteediga avalike teenuste pakkumine käib meile üle jõu.

Ühetaolist kättesaadavust ei ole juba ammu võimalik tagada. Selle põhjus ei ole mitte ainuüksi raha, vaid ka inimeste puudus. Täitmata ametikohtade arv võtmetähtsusega erialadel kasvab. Inimesi, kes võiksid neid töökohti täita, ei paista ka kusagilt tulevat.

Tulevikus ähvardab Eestit suur perearstide põud 

Riigikontroll tõi oma aruandes välja, et ligi pooled perearstidest on üle 60-aastased ehk kas juba pensioniealised või kohe sellesse ikka jõudmas. Näiteks Hiiumaal on  järgmise aasta kevadeks olukord, kus kõik Hiiumaa perearstid on jõudnud pensioniikka.

Lisaks  puudutab pensionile mineku õigus või selle lähenemine  ka ligi pooli Hiiumaa õpetajaid, politseinikke ja päästjaid. Sama olukord on ka Läänemaa perearstide, õpetajate ja politseinikega. Lääne-Virumaal, Võrumaal ja Jõgevamaal on juba pensioniõiguslikud või jõuab 5–10 aasta jooksul selleni kaks kolmandikku perearstidest. 

"Väljaspool Tallinna ja Tartut oma tööd tegevad perearstid, õpetajad, politseiametnikud ja päästetöötajad tuleks „ohustatud liikide“ esindajana kanda punasesse raamatusse," märkis Holm. 

Ta tõi välja, et probleem ei ole vanemaealiste suures hulgas, vaid noorte spetsialistide väheses osakaalus ja ebapiisavas järelkasvus. 

Holmi sõnul ei soovi 10 aastat kestva perearstiõppe lõpetajad sageli töötada mujal kui Tallinnas, Tartus või Ida-Virumaal. Seda olukorras, kus eriti just väljaspool Harjumaad ja Tartumaad on pensionile siirduda võivaid perearste kaugelt rohkem kui kandidaate, kes võiks vabad kohad täita.

Pooled Eesti perearstidest on 60-aastased või vanemad. Aga alla 50-aastaseid on kõigest 20 protsenti. Üha raskem on leida nimistute jaoks uusi arste – luhtunud konkursside arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud neli korda.

Eelmisel aastal luhtus 51-st konkursist 38! Perearsti on raske leida isegi maakonnakeskustesse ning ajutine perearst on muutunud perearstiabis üha püsivamaks nähtuseks. Nii on kokku 60 000 patsiendil asendusarst ja kolmel nimistul on see ajutine asendusarst juba 7 aastat. Näiteks Lääne-Virumaal on tervelt neljandik kõigist nimistutest ajutise asendajaga.

Õpetajad jäävad pensionile, päästjaid napib 

"Hea uudis on see, et õpetaja elukutse populaarsus ja konkurss õppekohtadele on viimastel aastatel suurenenud. Halb uudis on aga see, et õpetajakoolituse lõpetamisele järgneval aastal läheb kooli aineõpetajana tööle napilt kaks kolmandikku lõpetanutest," nentis Holm. 

Kui kümne aasta jooksul uusi nooremas eas õpetajaid oluliselt peale ei tule, siis saavad praegustest õpetajatest pensioniealiseks 36 prostenti. Ning veel viis aastat hiljem juba pooled kõigist õpetajatest.

Suur puudus on aineõpetajatest – ennekõike loodus- ja täppisteaduste õpetajatest. Järgmise kümne aasta jooksul suureneb õpilaste arv vanemates kooliastmetes, kus on suurem osakaal just aineõppel ning vajadus loodus- ja täppisteaduste õpetajate järele isegi suureneb.

"Politseiametnikke on veel enam-vähem vajalikul hulgal, kuid päästjaid napib paiguti juba praegu. Viie või kümne aasta pärast on aga nende mõlema puudus terav, sest esiteks ootab ees politseiametnike ja päästjate pensionile mineku tõusulaine ja teiseks tuleb peale liiga vähe neid, kes tahaks seda tööd teha," sedastas Holm. 

"Murrangulised muutused esmateenuste osutamises on möödapääsmatud. Seega tuleb meil reaalsusega kohaneda, mitte tegeleda enesepettusega," rõhutas riigikontrolör.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee