Foto: Aldo Luud
Ohtuleht.ee 11. november 2020 13:26
Vabariigi valimiskomisjoni esimees Oliver Kask selgitas kirjas põhiseaduskomisjoni esimehele Alar Lanemanile (EKRE), et kuna tehnilised süsteemid on arendusfaasis, siis 25. aprillil abieluteemalist rahvahääletust teha ei saa ning kõige varem tuleks rahvahääletuse korraldamine kõne alla mai lõpus.

Rahvahääletuse seaduses ja valimisseadustes jõustuvad uue aasta 1. jaanuarist muudatused, mille kohaselt võetakse kasutusele elektrooniline valijate nimekiri. See võimaldab valijal hääletada elukohajärgsest valimisjaoskonnast sõltumatult ükskõik millises hääletamisruumis valimisringkonna ning rahvahääletusel kogu Eesti piires, selgitab Kask. 

Selleks arendab Riigi Infosüsteemi Amet koostöös riigi valimisteenistusega uut valimiste infosüsteemi, mille kõige olulisem komponent on elektrooniline valijate nimekiri. 

Rahvahääletuse seadusekohase toimumise üks eeldus on, et selleks kasutatav valimiste infosüsteem on valmis ja vastab turvalisuse nõuetele. On arvestatud, et esimest korda kasutatakse uut süsteemi kohalikel valimistel 2021. a oktoobris ning et vastavalt koalitsioonilepingule toimub rahvahääletus kohalike valimistega samaaegselt. 
 
Kui rahvahääletus toimub 2021. a kevadel, on Riigi Infosüsteemi Ameti hinnangul võimalik arendus plaanitust varem lõpetada, ent infosüsteemi turvalisus ja töökindlus on tagatud vaid juhul, kui infosüsteemi arendamine kestab kuni aprilli lõpuni. Sellele järgnev süsteemi ülesseadmine nõuab vajaliku tarkvara paigaldamist kõigisse hääletamisel kasutatavatesse arvutitesse ja valla ja linna valimiskomisjonide ning jaoskonnakomisjonide liikmete väljaõpet.

See tähendab, et rahvahääletus uue valimiste infosüsteemiga võiks toimuda mai lõpus, arvestusega, et eelnimetatud toimingud on tehtud enne eelhääletuse esimest päeva. Juhul kui rahvahääletusel tekivad infosüsteemi kasutamisel tõrked, on takistatud hääletamine jaoskondades ning mitmekordse hääletamise kontroll, mistõttu kannatab kogu rahvahääletuse usaldusväärsus.
 
Juhul, kui rahvahääletus korraldada varem (näiteks määrata rahvahääletuse päevaks 25. aprill 2021), on soovitav edasi lükata valimisseaduste ja rahvahääletuse seaduse muudatuste jõustumise aeg. 
 
Rahvahääletuse seaduse muutmisel tuleb arvestada, et muutmine praegu, kavandatava rahvahääletuse eel, ei avaldaks mõju rahvahääletuse tulemusele, näiteks mõjutades mõne valijaskonna grupi osalemist rahvahääletusel. Olulisi seadusemuudatusi tuleks vältida vähe aega enne rahvahääletuse toimumist. 
 
Valimiskomisjon märgib täiendavalt, et kehtiv rahvahääletuse seadus ei arvesta korralduslikult võimalusega, et rahvahääletusele pannakse samaaegselt mitu  küsimust. Iga küsimuse esitamist tuleb käsitleda kui eraldi rahvahääletust.  
 
Täiendava kriteeriumina rahvahääletuse aja määramisel tuleks arvestada ka Covid-19 haigust põhjustava viiruse võimaliku levikuga järgmise aasta kevadel. Kui varakevadel on nakatunute arv kõrge, mõjutab see negatiivselt hääletamisest osavõttu valimisjaoskonnas kohapeal hääletada eelistavate valijate seas, sest nende jaoks on hääletamine seotud suurema terviseriskiga.

Viiruse leviku tingimustes on tavapärasest keerulisem tagada hääletamise läbiviimist hoolekandeasutustes, haiglates ja vanglates ning kodus hääletamist, samuti peab arvestama täiendavate meetmetega hääletajate ja jaoskonnakomisjoni liikmete tervise kaitseks, mis nõuab täiendavat ressurssi hääletamise korraldamiseks.