Kommentaar

Palgaseaduse vigade parandus 

Heljo Pikhof, sotsiaalministri nõunik, 26. jaanuar 2001 00:00
0

Teisipäeval tegi valitsus muudatusi palgaseadusse, tagamaks naistele ja meestele võrdväärse töö eest võrdset palka.

Soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete rakendamist ja vastavaid riiklikke akte näevad ette kõikvõimalikud Euroopa dokumendid, alates sotsiaalhartast ja lõpetades ILO konventsioonidega. Rahvusvaheliste lepetega liitudes on ka Eesti võtnud endale vastavad kohustused.

Kauem kui nädala andis võtta avalik-õigusliku haigekassa juhi Maris Jesse kõrge palga kallal. Et noor atraktiivne naine, mis ta nii suure rahahunnikuga peale hakkab! Ja üleüldse - kuidas pääses ta käsutama asutust, mille aastakäive on 4,5 miljardit krooni ja teenindada ligi 1,3 miljonit klienti (nõnda palju oli aastalõpul ravikindlustatuid). Oleks tegemist

keskealise kiilaksmineva meeskodanikuga, oleks nii amet paslik kui palk paras. Säherdune on praegu ühiskonna hoiak, mille enamiku moodustavad naisinimesed ise.

Mehed krutivad palka üles

Tegelikult kruttisid naisjuhi töötasu küsitust suuremaks juhatuse meesliikmete palganõudmised. 30 000 kuus on mingi müstiline piir, millest suuremat palganumbrit tippjuhiks pürgiv naine tööandjalt küsida ei söanda - seda näitas ka Fontese palgauuring. Pealegi on Eestis vaid 10% tippjuhtidest naised.

Ega palgaseaduse parandused tee üleöö imet. Kreenholmi kangrud ei hakka seetõttu veel kaugsõiduautojuhi palka saama. On ju meil rida väiksepalgalisi alasid, kus töötavad lausaliselt naised. See on üks põhjusi, miks naiste palk moodustab meeste omast keskmiselt vaid 63%.

Sellele aga, et mees- ja naiskangur saaksid võrdse töö eest ühesugust palka, peavad seadusuuendused kaasa aitama küll. Seni kehtiv seadus ütleb, et palka ei tohi suurendada ega vähendada, lähtudes töötaja soost. Uued nõuded laienevad ka töölepingute sõlmimisele, lisasoodustustele ja hüvitistele töölt lahkudes. Kui seni said naine ja mees sama töö eest mõlemad kätte 5000 krooni kuus, siis mehele liideti pahatihti auto ja taskutelefoni kasutamise hüvitised ja muud lisatasud juurde.

Et annaks võrrelda, mis on sama või võrdväärne töö, on välja töötatud enam-vähem objektiivsed kriteeriumid: kutsealade klassifikaatorid, mis kirjeldavad töö olemust, ametitele esitatavaid nõudmisi.

Palju ta saab?

Rahvusvahelised põhimõtted eeldavad palgasüsteemi läbipaistvust. Praegu palku ei avalikustata. Kas tuleks siis lukuaugust piiluda, kui pooled kinniste uste taga töölepingut sõlmivad? Seaduseelnõu sätestab juhud, mis lubavad palga avalikustada. Kui naiskolleeg kahtlustab, et meeskolleeg saab samaväärse töö eest kaks korda rohkem palka - või vastupidi -, võib ta palga arvestamise aluste kohta tööandjalt selgitusi nõuda ja küsida muud vajalikku teavet.

Mitte vähem tähtis kui tähtsate paberite ajakohastamine on muuta kivistunud arusaamu soorollidest. Töösuhetes tähendab see julgust võimetele-oskustele vastavat palka küsida ja valmidust maksta ühesuguse töö eest ühesugust tasu. Olenemata sellest, kas töötaja on naine või mees.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee