Eesti uudised

Traditsiooniliste poliitikute pingutatud korrektsus ajab rahva otsima häälekamaid tegelasi

POLIIITKUD ON RAHVAST VÕÕRANDUNUD: globaliseerumine ja väärtuste muutumine ajab inimesed tänavaile 

Asso Ladva, 4. november 2020 17:50
Foto: EPA/Scanpix
„Populism jääb meiega aastakümneteks, sest rahulolematus väärtuste kiire muutumisega ning globaliseerumise tagajärgedega ei kao kuhugi. Küsimus on selles, kas traditsioonilised erakonnad suudavad välja käia vettpidava programmi, kuidas leevendada selle rahuolematuse tagajärgi. Joe Biden peaks just seda programmi esindama, Euroopas sarnast liidrit praegu veel ei paista,“ ütleb Tallinna ülikooli politoloog Tõnis Saarts.

„Kui demokraadid panid üles oma presidendikandidaadi, siis ülejäänud neli kandidaati olid kõik Bidenist vasakpoolsemad,“ selgitab Raivo Vare. „Näiteks Bernie Sanders on USA jaoks ikka väga vasakpoolsete vaadetega. Tsentrist Biden lükati ette selleks, et asi ei kalduks väga vasakule, sellisel puhul oleks demokraatidel olnud Trumpile tunduvalt raskem vastu saada.“

Samal teemal

Kas USA plahvatab?

„Polariseerumine USA ühiskonnas on toimunud juba pikalt ja sellel on sügavad ühiskondlikud juured,“ ütleb Saarts. „Nüüd on küsimus selles, kas uus president suudab pingeid jahutada. Kui aga toimub plahvatus ja selle tagajärjed on piisavalt dramaatilised, et paneb inimesi järele mõtlema, siis ka radikaalsed jõud peavad veidi tagasi tõmbama.“

 „USAs on väga keeruline valimissüsteem, mis tehnilistes detailides on tegelikult osariikidepõhine,“ sõnab Vare. „Väga palju sõltub sellest, kuidas on lõigatud valimisringkonnad. Süsteemi keerukus võimendab inimeste polariseerumist. Enamik hääletas meie poolt, aga võitjaks on hoopis vastaspool, see ei tundu õiglane ja kütab emotsioone.“

„Üks asi, mis USAs pinget kruvib, on viiruse kriisi abipakett – demokraadid tahtsid suuremat, vabariiklased väiksemat,“ räägib Vare. „Kokku leppida ei suudetud ja lõpuks seda paketti ei tulnudki. Kujutame ette neid töötuid, kes abiprogrammi raha ootasid nagu hingeõnnistust. Ja nüüd seda raha ei tulegi, sest poliitikud piltlikult öeldes kaklevad mäe otsas. Loomulikult tekitab see viha ja süvendab polariseerumist.“

Kust tüli algab?

Saartsi sõnul on rahva võõrandumine poliitikast kõikjal maailmas juba ammu toimunud. On ju poliitkorrektne jutt olnud aastate jooksul ühesugune ning see on loonud nii-öelda tellimuse radikaalsema poliitika järele. Sellele nähtusele on mitmeid tõendeid – Brexit, Trump, meie kodune EKRE jne. Seda nähtust on märgatud juba ammu. Saartsi ütlust mööda on sotsiaalsed uuringud sellele juba viimased kümmekond aastat tähelepanu juhtinud.

„Ühelt poolt on sellele majanduslik seletus,“ räägib Saarts. „Globaliseerunud maailmamajandus ei ole suurendanud paljude inimeste sissetulekut ning töökohad kolivad Aasiasse.“

„Teiseks võõrandumise põhjuseks on kultuurilised väärtused, mis viimase 30 aastaga on põhjalikult muutunud,“ jätkab Saarts. „Suur osa elanikest tunneb, et liberaalsete väärtuste ja ühiskonna kirjususega on liiale mindud. Eeskätt puudutab see vanemat põlvkonda, kellel on väärtuste muutumise tempoga raske kaasa minna. Teatud mõju on liberaalsete ja ultrakonservatiivsete väärtuste kujunemisel ka haridusel: kõrgharidus annab inimesele reeglina mõnevõrra liberaalsema maailmapildi. Ultrakonservatiivseid ülikoole, mille akadeemilise programmiga Le Pen ja Helmed võiksid väga rahul olla, väga palju ei leidu.“

****

Lugemissoovitus: pikemalt on Tõnis Saarts rahva polariseerumise teemal kirjutanud ajalehe Sirp värskeimas numbris, oma mõtteid USA presidendivalimisteks jagab aga Raivo Vare võrguväljaandes Edasi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee