Sass Henno: psühhiaatrilise abi õigus lastele on inimlikkuse, mitte poliitmängu küsimus

Esmane kohus märgata ja aidata on ikka lapsevanemal, alles siis riburada pidi teised. Vanemate loa saamine on hetkel küll teisejärguline, sest on luba või mitte, psühhiaatri juurde saamine on õnnemäng, väga pikad järjekorrad, teinekord ei saa aegagi panna, lihtsalt ei võeta telefoni või palutakse kahe kuus pärast uuesti helistada.

Henno mure on õigustatud, kuid ka liialdatud. Ta pole tähele pannud, et last näevad ka õpetajad, koolipsühholoogid ja sotsiaaltöötajad. Ka neil on kohustus tegutseda, mitte ainult vanemail.

Ega selles mõttes suurt vahet pole, et ega psühhiaatri aega polegi noortele nii kerge saada. Ka tasulisena võib ooteaeg olla üle kuu.