, 1. november 2020 12:11
Ülle Madise Foto: Stanislav Moshkov
„Eesti põhiseadus on rahvahääletuse osas väga selge: rahva otsus on kõigile riigiorganitele kohustuslik,“ ütleb intervjuus Ülle Madise, õiguskantsler ja professor. Õhtulehe palvel pidas Madise rahvahääletusest väikese loengu. Siin on selle vabakäeline konspekt.
- Põhiseadus tunneb mõistet „rahvahääletus“, sõnu „referendum“ ja „rahvaküsitlus“ põhiseadusest ei leia.
- Rahvahääletusel saab osaleda 18aastane ja vanem Eesti kodanik.
- Rahvahääletusel peab võimaldama ka e-hääletamist.
- Kvoorumi nõuet ei ole – kui rahvahääletusel osaleb ka vaid üksainus inimene, otsustab tulemuse tema valik (kui ta just sedelit ei riku).
- Rahvahääletuse tulemus on kohustuslik kõikidele riigiorganitele: valitsusele, kohtutele, õiguskantslerile, presidendile, aga mitte riigikogule, sest riigikogu liikmetel on alati õigus hääletada vastavalt oma südametunnistusele ja valimiskampaanias antud lubadustele. Teiste sõnadega: riigikogu liikmeid sundida ei saa.
- Rahvahääletusel esitatava küsimuse sõnastab riigikogu. Põhiseadus ütleb, et rahvahääletusele ei tohi panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute kinnitamise ja tühistamise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi.
- Nii jaatav kui ka eitav vastus peab olema kooskõlas põhiseadusega, näiteks ei saa küsida, kas pensionieas inimene tohib abielluda, sest eitav vastus oleks põhiseadusevastane.
- Rahvahääletuse küsimus peab olema sisemiselt ühtne: omavahel ei tohi siduda erinevaid asju – umbes nii, et kui sa toetad eutanaasiat, oled järelikult ka alalise suveaja poolt.
- Riigikogu saab panna küsimuse rahvahääletusele kahel moel. Esimene võimalus on küsida rahvalt, kas nad on kõnealuse seaduseelnõu poolt – see tähendab, et hääletussedelil on näiteks küsimus: kas toetate põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmist. (Lühema eelnõu puhul lisatakse ka eelnõu tekst: kas sõnastada see ja see paragrahv järgmiselt.) Põhiseaduse muudatuse saab rahvahääletusele panna vähemalt 61 riigikogu liikme poolthäälega. Teine võimalus on sõnastada rahvahääletusele riigielu küsimusena tuumikküsimus – kuidas mingis valdkonnas põhimõtteliselt edasi elada. Nii võib küsida näiteks: kas toetate topeltkodakondsust? Tuumikküsimuse saab riigikogu panna rahvahääletusele lihthäälteenamusega.
- Mõlemal juhul on tulemus riigile kohustuslik. Kui inimesed annavad seadusemuudatusele rohelise tule, hakkab vastav muudatus kehtima. Kui inimesed vastavad jaatavalt riigielu küsimusele, kas lubada eutanaasiat, peab riik seda edaspidi lubama. Juhul kui riigikogus pole üksmeelt olemasolevaid seadusi vastavalt rahvahääletuse tulemusele korrigeerida, annab kohus inimesele õiguse käituda nii, nagu rahvahääletusel otsustati.
Edasi lugemiseks:
Digipaketiga saad lugeda kõiki Õhtulehe, Naistelehe, Tiiu, Nipiraamatu, Kodukirja, Toidutare, Eesti Ajaloo ja Kalale! Looduses artikleid. Lisaks saad lugemisõigust jagada 4 sõbraga. Tellimus olemas? Logi sisse
7 KOMMENTAARI