Eesti uudised

LUHTUNUD RAHVAALGATUS: riigikogu ei hakka arutama eutanaasia seadustamist 

Kadri Kuulpak, 29. oktoober 2020 16:02
Hooldushaigla.Foto: Stanislav Moshkov
Riigikogu sotsiaalkomisjon sai mais kollektiivse pöördumise, mille allakirjutanud soovivad Eestis eutanaasia seadustamist. Riigikogu sotsiaalkomisjon leidis aga, et eelnevalt tuleb lahendada palliatiiv- ja toetusravi kitsaskohad ning parandada võimalust koostada tulevikujuhised.  

Õhtuleht on korduvalt juhtinud tähelepanu tulevikujuhistega seotud seadusandlikule segadusele: 

Samal teemal

Ka sotsiaalkomisjonis tõdeti, et isik saab notari juures anda tulevikujuhiseid – millist ravi ta soovib või ei soovi olukorras, kus pole enam võimeline ise otsuseid langetama. Ent notaritel ei ole võimalik juhist lisada riiklikusse andmebaasi, mistõttu ei jõua vastav informatsioon arstideni. 

Komisjoni liikmete arvamusel on esmajärjekorras oluline tagada tervishoiuteenuse osutajate teavitamine isiku tulevikujuhisest. Ei ole piisav kui juhisest on teadlikud patsiendi lähedased, sest patsienditestamendi teeb isik enda kohta ja tema lähedased ei pea juhisest teadlikud olema ega vastutama selle õigeaegse ja kohase esitamise eest.  

Kuigi sotsiaalkomisjon ei toetanud pöördumises tehtud ettepanekuid, pöörduti kahe ettepanekuga sotsiaalministeeriumi poole. Esiteks käis komisjon välja idee moodustada ekspertidest (sh patsientide esindusorganisatsioon) koosnev töörühm leidmaks võimalusi elulõpu kitsaskohtade lahendamiseks. Samuti palub komisjon ministeeriumil otsida võimalusi, et tervishoiuteenuse osutajatel oleks e-tervise infosüsteemi kaudu ligipääs patsienditestamendis väljendatud isiku tahtele.  
 
Samuti soovib sotsiaalkomisjon saada ülevaadet toetus- ja palliatiivse ravi ning hospiitsteenuse ja valuravi kättesaadavusest. Komisjon ootab sotsiaalministeeriumilt tagasisidet küsimustega edenemise kohta. 

Eutanaasia kohta lausus komisjon, et selle seadustamisega seonduvad väga mitmed ühiskondlikud, eetilised, filosoofilised, moraalsed ja juriidilised küsimused. Eutanaasiat mõistetakse laias käsitluses surmaga lõppeva teadliku otsuse tegemisena, mida rakendatakse surmahaigust põdeva patsiendi kannatuste vältimiseks tema elu lõpufaasis. Kitsamas tähenduses mõistetakse eutanaasiana arsti poolt elulootuseta patsiendi elu lõpetamist.

Elu lõpetamise otsuse seadustamiseks peab olema valmis tervishoid, sotsiaalhoolekanne ning ühiskond tervikuna. Elu lõpu otsuse langetamist võib mõjutada hirm madala elukvaliteedi ees tulevikus (teistest sõltuvusse jäämine, talumatud kannatused) või eutanaasia kuritarvitamise oht (surve vanemaealistele nende lähedaste poolt või majanduslik surve).

2019. aastal tellis sotsiaalministeerium uuringu, mis sisaldas küsimust, milline on inimeste suhtumine eutanaasiasse. Ülekaalukas enamik vastanutest leidis, et raske ravimatu haiguse korral võiks eutanaasia olla mõeldav. Lisaks ühiskonna arvamusele ja ootustele on oluline ka arstide arvamus. Käesoleva aasta septembris toimus Arstide Liidu eetikakonverents, kus jäi kõlama arstide mõte, et õigus eutanaasiale (aktiivse eutanaasia võtmes) tähendab kellegi teise kohustust toiming läbi viia ning selleks tuleb tervishoiusüsteem veel ette valmistada.  

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas pöördumist 15. ja 28. septembri ning 20., 26. ja 27. oktoobri istungitel. Viimasel istungil kujundas komisjon oma seisukoha otsustades konsensuslikult pöördumisega mitte nõustuda.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee