Maailm

VIIS PÄEVA PRESIDENDIVALIMISTENI: Biden kindlalt liider. Kas Trump pakub samasuguse üllatuse kui neli aastat tagasi? (7)

Priit Pärnapuu, 29. oktoober 2020 15:48
Ameerika Ühendriikide president, vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump Arizona kampaaniaüritusel. Foto: REUTERS/Jonathan Ernst
Viie päeva pärast, 3. novembril, toimuvad Ameerika Ühendriikides presidendivalimised. Valimiseelsetes küsitlustes edestab demokraat Joe Biden kindlalt ametis olevat presidenti, vabariiklast Donald Trumpi. Ent kõigil on meeles eelmiste, 2016. aasta valimiste üllatuspomm: Trump pidi küsitluste kohaselt valimised kindlalt kaotama, aga läks teisiti. Valijameeste kogu tegi ülekaalukalt just Trumpist neljaks aastaks Valge Maja peremehe. Kas ka seekord võiksid küsitlused sama suurelt puusse panna?

ABC Newsi omandisse kuulub veebileht FiveThirtyEight, mille tegijad jälgivad igapäevaselt kümneid erinevaid küsitlusi, mis USAs tehakse. Vastavalt värskusele, valimi suurusele ja tegija usaldusväärsusele saavad küsitlused erinevad kaalud. 28. oktoobri seisuga saaks ennustuste kohaselt Biden 51,8% häältest ning Trump 42,9% häältest.

Ameerika Ühendriikide president, vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump Arizona kampaaniaüritusel. Foto: REUTERS/Jonathan Ernst

Ülekaal on märgatav, kuid küsitluste tulemused pole üks-ühele ülekantavad valimiste lõpptulemusele. Põhjuseid on eelkõige kaks.

Samal teemal

Suur häältesaak ei pruugi tagada võitu

USA ei vali presidenti otse. Selle asemel on 538-kohaline valijameeste kogu, kus võidu annab 270 valijamehe toetus. Valijamehed tulevad osariikidest. See, kes saab osariigis kõige enam hääli, saab ka kõik tolle osariigi valijameeste kohad. Kui osades osariikides suurelt võita ja teistes napilt kaotada, siis võib vabalt juhtuda, et üle riigi enim hääli saanud kandidaat kaotab valimised.

2016. aastal täpselt nii juhtuski. Toonane demokraatide kandidaat Hillary Clinton sai 65,9 miljonit häält ning Trump 63 miljonit häält. Valijameeste kogus olid aga jõud vastupidised. Trumpi poolt hääletas 304 valijameest, Clintoni poolt vaid 227. (Seitse valijameest jätsid hääletamata.)

See, kui palju keegi üleriigiliselt hääli kokku saab, ei oma mingit tähtsust. Üleriigiliste toetusnumbrite asemel tuleb seega tulemusi vaadata osariikide kaupa ja siis liita kokku valijamehi.

Ka osariikide tasandil võivad küsitlused eksida

2016. aastal ei osutunud valeks mitte üksnes üleriigiline ennustus, vaid ka osariikide tasandil panid küsitlused puusse. Nii näiteks Pennsylvanias, kus kaalul on 20 valijameest, näitasid küsitlused Clintoni nelja protsendipunktist edu. Lõpptulemusena aga Trump võitis 44 000 hääle ehk 0,5 protsendipunktiga.

Seega mõne protsendipunktised edumaad küsitlustes ei pruugi valimispäeval mitte midagi tähendada.

Järgneval kaardil on USA osariigid jagatud kolmeks. Need, kus Biden juhib Trumpi ees kindlalt ehk vähemalt viie protsendipunktiga. Need, kus Trump juhib Bideni ees kindlalt ehk vähemalt viie protsendipunktiga. Ja viimaks need, kus kahe kandidaadi erinevus küsitlustes jääb kuhugi pluss-miinus 5 protsendipunkti vahele.

Selliselt arvutatuna on Bidenil kindlalt taskus 279 ja Trumpil 126 valijameest. Ülejäänud 133 valijameest on lahtised. Neli aastat tagasi oleks samasuguse meetodiga arvutatuna Clintonil olnud 206 ja Trumpil 148 valijamehe toetus. Ülejäänud 184 olid toona lahtised. Seega on raske näha, kuidas tänavu saaks Ameerika Ühendriikide presidendi valimistel tulla sarnast üllatust kui neli aastat tagasi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee