Eesti keele instituudi murdelingvist Jüri Viikberg loodab, et statistikaamet arvestab keeleteadlaste soovituste, et järgmise aasta rahvaküsitluses tuleks eralid küsida ka emakeele kohta. Kollaažis on näha loendusankeedi viimane mustand.Foto: Kollaaž (Eesti Rahvakultuuri Keskus / YouTube, statistikaamet, Andres Putting / Ekspress Meedia)
Marvel Riik 27. oktoober 2020 16:55
Akadeemikutele ja keeleuurijatele valmistab hämmastust teadmine, et statistikaamet plaanib järgmise aasta loendusega teha lõpu 1959. aastal alanud traditsioonile: emakeelt ei käsitleta loenduses omaette punktina, vaid seda küsitakse teiste keelte seas. „Emakeel on inimeste identiteedi seisukohast sedavõrd tähtis, et seda tuleks rahvaloendusel küsida igal juhul eraldi punktina,“ ütleb Eesti keele instituudi murdelingvist Jüri Viikberg.

Keeleteadlased ja statistikaamet on omajagu piike murdnud 2021. aasta rahvaloenduse küsimustiku üle. Teadjameestele on tuska tekitanud asjaolu, et küsimustiku algses mustandis polnud infopalvet näiteks murrete kohta. Tähelepanekud kandsid sellel puhul vilja ning küsimustikku täiendati. Teine vaidlustanner puudutab aga (ema)keelt, mis on olnud küll pööreterohke, aga pole oma lõppu veel leidnud.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad