Eesti uudised

EKI direktor: sõnastik on keelealase info, mitte poliitilise vaidluse jaoks 

Johanna-Kadri Kuusk, 26. oktoober 2020 20:05
Foto: Madis Veltman/Ekspress Meedia
Kuidas kommenteerib Eesti keele instituudi direktor Arvi Tavast (pildil) Urmas Reitelmanni väidet, et „Eestis võib õigekeelsussõnaraamatu kokku kirjutada suvaline inimene?“

Tavasti sõnul oleks lihtne vastus sellele, et vabariigi määruse järgi määrab Eesti keele instituudi uusim õigekeelsussõnaraamat kirjakeele normi. „Muidugi võib Eesti keele instituuti pidada suvaliseks, aga konkreetselt kirjakeele teemal järeldub siit ka valitsuse määruse ja sealtkaudu valitsuse suvalisus. Viimast väita on loomulikult poliitiku vabadus ja mul siin midagi kommenteerida pole,“ lausub Tavast.

Samal teemal

„Sisuline vastus aga on, et sõnastikud pakuvad keelealast infot. Neist, ei eesti ega inglise keele omadest, ei saa põhimõtteliselt leida tuge praeguse sarnastes poliitilistes või maailmavaatelistes vaidlustes. Sõnastikke koostatakse keelekasutuse uurimise põhjal ja nad esitavad lihtsustatud kokkuvõtet sõnade seni teadaolevatest kasutustest. Rõhutaksin kaht asjaolu. Esiteks: see kokkuvõte on lihtsustatud. Ükski sõnastik ei saa kunagi esitada kõigi sõnade kõiki olemasolevaid tähendusi, neid on selleks lihtsalt liiga palju. Teiseks: kokku on võetud senised tähendused. Keel aga areneb, ja uusi tähendusi või tähendusvarjundeid tuleb pidevalt juurde,“ selgitab Tavast.

Tavast ütleb, et poliitiku ütlustele pakutav meediatähelepanu on vägagi tõhus meetod uue tähenduse viimiseks keele kõnelejaskonna teadvusse ja tekstidesse. Sealt omakorda jõuab see ka sõnastikesse. „Nii et selles mõttes osalevad sõnastike sisu loomisel tõesti üsna mitmesugused inimesed. Oma tekstide laia leviku tõttu on ühed tugevamad keele mõjutajad just poliitikud ja ajakirjanikud,“ lausub Tavast.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee